Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas and1 » 30 Juul 2014, 14:08

Tere! Väheke nõu tarvis.

-kõigepealt uuel šarniiril mis raha eest poest üle leti ulatati on munaka põhja küljes nippel, kust õli sisse pidi käima. Milline õli sinna sisse käima peab ja kui palju seda peab sinna panema ning millistel juhtudel seda peab sinna üldse panema? Mingi peenikese orgiga surkides tuli sealt (uue šarniiri seest) natuke musta värvi õli/määret välja. Keegi andis poes mingi valget värvi üldmäärde (multi purpose grase) pihku, on see ikka õige asi sinna otsa panna.
selline määre:

http://www.liqui-moly.de/liquimoly/prod ... nt&land=DE

- kui uus šarniir ei taha pessa minna (mõtlen käändtelje külge, oli vist selle asja nimi käändtelg?, õõtsa külge käib õnneks poltidega), siis kuidas toimida? kui palju võib kolkida või survet avaldada (näiteks pitskruviga keerata ja survestada). kas roostelahustit võib asja lihtsustamiseks kasutada? Või hoopis lausa peab mingit määret sinna vahele panema?

-šarniiri kummist osad kas on soovitav millegagi pragunemise kaitseks kokku määrida? kas üldse on veermiku kummist osi mõttekas millegagi määrida (et tulevikus jälle häda ei oleks, et mõrad sees ja paha paha). see et sinna koguneb külge mustus ja auto alla ronides saad räpaseks ei häiri . lähtuksin just masina heaolust

-ja veel üks üldküsimus lähtudes kui kiiresti poldid uuesti kinni roostetavad. ühesõnaga kui veermiku polte kinni keerata ja teades, et mõne aja pärat on nad teise tööoperatsiooni jaoks uuesti vaja lahti saada, siis kas on poldikeerete jaoks mingi spets määre olemas ja kas üldse võib nii teha (veljepoltide kohta pidi lausa keeld kehtima, jutt pärit vist ühest sevicemanuaalist)

Tuhat tänu asjalike vastuste eest juba ette ära!
and1
 
Postitusi: 3
Liitunud: 16 Aug 2013, 09:26
Asukoht: tARTU

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas Evert » 30 Juul 2014, 17:17

Ma ei ole mingi eriline ekspert, aga kuna on sarnast remonti pidanud tegema, siis viskan oma "kaks senti" siia:

- kaasa antud universaalmääret peaksin mina piisavaks. Põhiline on, et munakas oma pesas kuivale ei jääks ja seda kulutama ei hakkaks.

- kui zharniiri pulk ei taha pessa minna, siis käändmikku edasi-tagasi ja paremale-vasakule liigutades/loksutades võiks asi lõpuks ikka õnnestuda. Enda jaoks leidsin, et mul oli isegi ühel pool lihtsam kinnitada enne zharniir käändmiku ja alles siis õõts auto külge, kui vastupidi. Teisel pool panin telliskivid zharniiri kohal õõtsa otsa alla ning lasin auto tungrauauga madalamale, kasutades teda nõnda pressina.

- mina arvan, et veermiku kummiluttide, -lõõtsade jms. määrimisel/hooldamisel pole pointi. Niikuinii saavad nad seal auto all liiva, soola, vett ja vilet ja nö. "kaitsekiht" võib üllatavalt kähku maha kuluda.

- kui miskit peale ei määri, siis roostetavad poldid päris kiiresti kinni. Ok, tegelikult otseselt ei roosteta, aga mutter/polt võib väga kõvasti kinni jääda ikka. Traditsiooniline abimees ennetamiseks on vasepasta.
Evert
Moderaator
 
Postitusi: 2192
Liitunud: 02 Veebr 2005, 21:49
Asukoht: Tln

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas nomore » 30 Juul 2014, 22:52

and1 kirjutas:-ja veel üks üldküsimus lähtudes kui kiiresti poldid uuesti kinni roostetavad. ühesõnaga kui veermiku polte kinni keerata ja teades, et mõne aja pärat on nad teise tööoperatsiooni jaoks uuesti vaja lahti saada, siis kas on poldikeerete jaoks mingi spets määre olemas ja kas üldse võib nii teha (veljepoltide kohta pidi lausa keeld kehtima, jutt pärit vist ühest sevicemanuaalist)


Oskad sa seda keelu asja täpsustada? Mulle on mõned endasugused poollollid sepad just soovitanud, et pane ikka igale poldile määret vahele (eriti veljepoldid), muidu ei saa iialgi enam lahti.
Kasutaja avatar
nomore
 
Postitusi: 183
Liitunud: 07 Mai 2011, 15:28
Asukoht: Tartu

1996 Mazda 626

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas Evert » 30 Juul 2014, 23:49

Rattapoltidele ja -mutritele igaks juhuks ei paneks minagi mingit lõdvestavat pastat. Äkki krutivad end veel iseseisvalt lahti?
Evert
Moderaator
 
Postitusi: 2192
Liitunud: 02 Veebr 2005, 21:49
Asukoht: Tln

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas nomore » 31 Juul 2014, 00:33

Ei oska öeldagi, kas lõdvestav või mitte. Pigem vist lihtsalt plastiline määre, et roostet ligi ei laseks. Kui kõvasti kinni keerata, ei tohiks see ju kurja teha?
Kasutaja avatar
nomore
 
Postitusi: 183
Liitunud: 07 Mai 2011, 15:28
Asukoht: Tartu

1996 Mazda 626

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas tomkulibin » 31 Juul 2014, 07:56

Olen siiani kasutanud suusatõrva, mida mootoriõliga vedelamaks olen lahjendanud. Siiani pole ükski polt omapäi end lahti kruvinud ja kinniroostetamise ohtu pole ka olnud. Kuskohast seda "FLORA" imemöginat veel saab, see jäägu igaühe enda otsida.
Müügil liigub veel sellistki rariteetset pöga, mille nimi on kahurimääre, ka seda pole paha poltidele mutritele enne koostamist peale määrida. Sisuliselt on roostetamise ärahoidmiseks vaja keskond teha hermeetiliseks, mis vahendeid selleks kasutatakse, see sõltub kasutuskohast.
Kummikatted- kust neid veel jagatakse? Minu teada on viimase 10 aasta jookul kasutatud kummi aseainet, mille kautšuki sisaldus on 0. On valmistajaid, kelle toode on enam vastupidav kasutamisele, enamus aga toodab väljanägemiselt ja algselt kummile sarnaneva olluse tootmist. Võrdluseks tooks oma kogemuse, kus vahetasin 1989a. masinal profülaktika pärast õõtshoovad tutikate vastu. 7000km hiljem olin sunnitud originaalid tagasi panema, kuna olid ikka veel algsele kondinsioonile sarnanevad, erinevalt aasta tagasi vahetatud ja nüüdseks kasutamiskõlbatuks muutunud detailidele.
Vaskmäärdest olen loobunud, kui et ehk aku klemmide vahele määrimiseks. Pigem eelistaksin grafiitmääret või alumiiniumi sisaldusega määrdeid. Molübdeeni sisaldusega määrded on eelistatud liikuvate detailide hõõrdumise vähendamiseks. Ehk et tehke endale selgeks määrde eesmärk, kas ta peab hermetiseerima/kaitsva kattekihi tekitama või hõõrdumistakistust vähendama. Sellele vastavalt tehke ka valik. Enamusele määretest on netist saadaval ka spetsifikatsioonid.
Polt ei lähe auku- kõigepealt peaks veenduma mõõduriista abil, et poldi mõõt vastab ava mõõdule(323el on kasutusel erinevate mõõtudega šarniirid- 16 või 18 mm sõrme mõõt). Täpse mõõduga avasse läheb täpse mõduga polt vaid pikki ava telgjoont, vildakil pressides saavad mõlemad detailid kahjustada ja kooste kvaliteet ei pruugi kasutustingimustele enam vastata. Esisilla tööde puhul on kasulik kogu sild vabastada koormusest, ehk ühel poolel töötades peaks ka vastaspoole ratas maast lahti olema, et stabilisaatori varras ei tekitaks pingeid. Lisaks pingutatakse õõtshoova kerepoolseid polte koormatud sillaga(pukside heaolu nimel), ehk töö tegemisel on endal mugavam, kui mõlema poole õõtsa/kere kinnituse lõdvestad/annad õõtshoobadele vabama liikumise.
PS olen näinud vanematel autodel nn plekist kivikaitseid, mis kaitsevad kummist detaile igasugu lenduva prahi eest, enamuses milliseid veel kasutatakse on vaid raskel maastiku tehnikal.
:wave:
Kasutaja avatar
tomkulibin
 
Postitusi: 8361
Liitunud: 28 Okt 2005, 20:42
Asukoht: Tallinn tel:53435757

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas and1 » 31 Juul 2014, 14:10

nomore kirjutas:
and1 kirjutas:-ja veel üks üldküsimus lähtudes kui kiiresti poldid uuesti kinni roostetavad. ühesõnaga kui veermiku polte kinni keerata ja teades, et mõne aja pärat on nad teise tööoperatsiooni jaoks uuesti vaja lahti saada, siis kas on poldikeerete jaoks mingi spets määre olemas ja kas üldse võib nii teha (veljepoltide kohta pidi lausa keeld kehtima, jutt pärit vist ühest sevicemanuaalist)


Oskad sa seda keelu asja täpsustada? Mulle on mõned endasugused poollollid sepad just soovitanud, et pane ikka igale poldile määret vahele (eriti veljepoldid), muidu ei saa iialgi enam lahti.


Lambist ma seda küsimust ei esitanud. Enne siia küsimuse postitamist tegin ka googelduse (eestikeelse, inglise keeles tuli liiga palju infomüra ja jätsin sellega tutvumise tegemata) ja sain tulemused rattapoltide pingutamise/ülepingutamise ja vähesel määral ka määrimise kohta. Muude veermiku poltide määrimise kohta jäin sama turakaks kui enne. Otsisin ka infot, mis puhul tuleb poltühendusi keermeliimiga üldse tugevdada... Selle kohta ei tulnud minule vähemalt midagi


See, et rattapolte ei tohi määrida, viidates ühele manuaalile panin teksti sisse sulgudesse selleks, et mitte saada kommentaare stiilis (mine tee endale algtõed selgeks kõigepealt) ja nohh ütleme et natuke targem näida :oops: reaalselt läks just hoopis vastupidiseks aruteluks


Igatahes rattapoltidest, nende kinnitamisest ja lahtisaamisest pikka loo leidsin sellise:

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=36322

Minu algallikale viitamine rattapoltide määrimise keelu kohta on järgneva loo kommentaariumis kommentaarides 61-80 aliase "sedaan" kommentaar

http://forte.delfi.ee/news/auto/test-re ... &s=1&no=60

tsiteerin täiendavalt üle:


[i]sedaan
23.10.2010 14:52
okey otsisin manuali üles. tegemist mazda 6 2009 aastaga ja see tekst et mutreid ei tohi õlitada või määrida asub lk 333 selles pdf failis: http://www.mazdausa.com/MusaWeb/pdf/manuals...

WARNING:
Do not apply oil or grease to lug nuts
and bolts and do not tighten the lug
nuts beyond the recommended
tightening torque:
Applying oil or grease to lug nuts and
bolts is dangerous. The lug nuts
could loosen while driving and cause
the tire to come off, resulting in an
accident. In addition, lug nuts and
bolts could be damaged if tightened
more than necessary.
[/i]

toreda kokkulangevusena on juttu just Mazdast.

kasutaja näksiv trall sama artikli kommentaariumist vastab sealsamas:


näksiv trall
23.10.2010 14:07
to: sedaan, 23.10.2010 13:31
Mõnikord on manuaalid dumbjuuseritele kohandatud.


võib ka sellega nõustuda , kuna server on mazdausa.com , siis võibolla just ameeriklastele tehtud erimanuaaliga stiilis "kuum kohv kõrvetab". ei tea öelda

siiski on vaatamata sellele tegemist juriidilise dokumendiga ja ei tahaks olla just rehvivahetustöökoja omaniku rollis, kes saab prokuröri käest kätte toimiku süüdistusmaterjalidega, kus on vahel kohtueksperdi arvamus:
mazda 6 , väljalaskeaastaga 2009, number see ja see mitme hukkunuga väljasõidu põhjustas velje eemaldumine autost suurel kiirusel. velje poltidelt leiti määret, mille kasutamine on sõiduki tootja poolt rangelt keelatud.
ma arvan, et siis on küll mõtetu hakata lasta oma advokaadil hakata vastulauses seletama sellist lapse juttu, et kogu aeg on ju tehtud nii ja lehes kirjutas puha ja ka üks 50 aastat autoremondiga tegelenud mees ütles nii ja....nii edasi.
kahjunõude ootuses võid hakata kohe oma varasid naise nimele kirjutama.
ma kujutan, et ameerikamaal võib keegi töökoja kohtusse kaevata juba paljalt ohustamise/potentsiaalse ohu tekitamise eest kui on teostatud nõuetevastane tööoperatsioon sõidukil. üsna tõsise valuraha võib sealmaal välja mõista juba õõnsa tunde tekitamise eest. Eestimaal selline asi vist hetkel võimalik ei ole. ei tea. ei oska ka rootsi ja soome ja ka läti kohta öelda.

aga nohh, asjalood praeguses juuramaailmas sellised, et ilmelt kui 2009 Mazda 3 manuaalis seda määrimise keeldu kirjas ei ole, siis ilmselt võib ja ka kindlasti leidub ka keegi, kes ütleb et rattapoltide määrimine on hea ja kasulik ja lausa peab nii tegema

artikkel ise järgnev:

http://forte.delfi.ee/news/auto/test-re ... d=34173297

artikli autor ja tema käsilased on just poldimäärde meelt! kellele ema, kellele tütar?

mina ei oska selle rattapoldi teema kohta rohkem midagi öelda. isiklikult arvan nüüd peale loetut, et rattapoltide vahele määret mitte tilkagi. minul peale omapoolsete vitsade kättesaamist alati korralik pikendusega võti autos ja mitte üksi polt pole jätnud lahti tulemata. olen plaaninud ka teleskoopvõtme ostu aga enamjaolt on asja on ära ajanud ka originaalvõti ja pikenduseks poolemeetrine torujupp või siis korralik padrun ja jäik narre (ei tea kuidas selle ilma kõrrata variandi täpne nimetus on?) korralikust tööriistakomplektist. tankla rattariste ja muid sarnaseid tööriistalaadseid vigureid ei osta enam kunagi. rattapoldi liigse pingutamise kohta samuti ei oska midagi tarka öelda
and1
 
Postitusi: 3
Liitunud: 16 Aug 2013, 09:26
Asukoht: tARTU

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas aviar » 31 Juul 2014, 16:06

Natuke huumorit delfi.fortest:

Hea küll, leiategi oma pagasiruumist ehk tungraua, ka ehk saate auto üles krutitud. Näpus pehmest plekist väänatud rattavõti ka. Viimane mõistagi tõusva päikese maa poolt tulnud odav toodang. Asjatundja on selle juba ehk rattaristi vastu välja vahetanud. Nii... põlvili maha, padrun paika ja.... kõik! Kaugemale ei jõuagi, vägista kuidas tahad. Peale mõningat proovimist hakkad muide juba endas kahtlema, kas ikka õigele poole keerad ja üritad meenutada pingsalt. Aeg läheb, proovid viimast jõuraasu kokku võttes kord veel. Ega ausalt - ma ei imesta, kui sama pehmest metallist tungraud peale seda väänamist kärinal auto alla kokku kortsub ning sellega üritus lõppebki.

See ajakirjanik võikski oma pliiatsit teritada, aga mitte autojuttu ajada. Tõusva päikese maa on ju aegade algusest olnud Jaapan, mis on siinses tekstis ilmselt odava saastatootja Hiinaga segi aetud.
Enne keeratakse ikka rattapoldid lahti/liikuma ja alles siis tõstetakse auto tungrauaga üles.
Kujutan ette kui paljud tehnikakauged inimesed seda lugesid ja nii teevadki. :clap:

Mis puutub rattamutrite (6-l on mutrid) määrimisse, siis olen neid määrinud ja määrin ka edaspidi. Kui on kahtlus, siis saab alati üle kontrollida ja vajadusel peale pingutada. :thumbup:
aviar
 
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Veebr 2009, 13:34
Asukoht: Nõmme (Tallinn)

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas eksole » 31 Juul 2014, 16:57

Oeh.
Lugesin kõik algusest lõpuni läbi ja asi hakkas lausa huvitama.
Egas midagist, otsisin omaniku käsiraamatu välja ja loen sealt 7-23:
"Ärge õlitage ega määrige rattamutreid ja -polte ega keerake neid kinni soovitatud väändemomendist kõvemini:
Rattamutrite ja -poltide õlitamine või määrimine on ohtlik. Rattamutrid võivad sõidu ajal lahti tulla ning ratas auto alt ära tulla, põhjustades avarii. Lisaks võivad rattamutrid ja -poldid viga saada, kui need liiga pingule keeratakse."
Juurde lisatud ka mutrite pingutamise väändemoment - N*m - 88-118 (kgf*m 9-12; ft*lbf 65-87).
Peaks nagu selge olema.
Tomkulibinil on õigus - tehke omale selgeks, milleks määret vaja on ja kasutage spetsiaalset toodet selleks otstarbeks, milleks ta ette on nähtud.
Hullem minu arust on mutrite liigne kinniväänamine või mis veel hullem - lõtv pingutamine. Esimesel juhul tuleb uuesti lahtisaamiseks paarimeetrise toruga rattamutrit pikendada, teisel juhul panevad rattad poolel teel omi radu ajama.
Ehh ... enamus meist vahetab rehve vastavates töökodades. Alati on seal peale poltide kinnikeeramist ja võtmete ulatamist öeldud, et ca 100 km pärast tuleks polte pingutada. Olen püüdnud niimoodi ka teha (ups, vahest on ka vahele jäänud) ja pole veel ükski ratas plehku pannud. Samuti on töökojas alati lõplik mutrite pingutamine teostatud vastava võtmega, et ei jääks mutrid liiga lõdvalt ega oleks üle pingutatud.
Eile aga nägin ühes remonditöökojas, kus meistrimees võristas suruõhuvõtmega mutreid rattal kinni a' 5 minutit polt. Vot see on kurjast.
Ehk siis - uskuge ikka kõike, mida leheneegrid kirjutavad, sest nemad saavad selle saasta kirjutamise eest raha x euri per sõna.
Tark mees remondib autot töökojas, kus on meistrid (ärge ajade segamini sõnaga "meistrid").
Spets tööd tehakse spetstöödele spetsialiseerunud meistrite juures ehk siis hambaraviks ei minda günekoloogi juurde.
elu on ilus, aga saatus nöögib
Kasutaja avatar
eksole
 
Postitusi: 350
Liitunud: 13 Veebr 2011, 20:51
Asukoht: pärnu

Re: Šarniiri vahetus 323 BA 96 a ja muud sada küsimust

PostitusPostitas nomore » 31 Juul 2014, 23:01

Infot juba kogunenud rohkem kui küll ja tuleb välja, et mõni määre ei tee ikka midagi kurja eriti.
Töökojas võib alati lasta kõiki asju teha, aga see nõuab raha ja endal kah käed seisavad tühjalt. Oma autodel olen enamik kordi veljed ise ümber visanud (kui rehvi pole tarvis vahetada) ja jalga pole ükski lasknud. Pluss veel kõik muud remonttööd, kus tuleb rattaid lahti-kinni kruvida, neid on ka juba üksjagu tehtud. Alati olen käe järgi kinni pannud, momentvõtit käe pärast pole.
Kasutaja avatar
nomore
 
Postitusi: 183
Liitunud: 07 Mai 2011, 15:28
Asukoht: Tartu

1996 Mazda 626


Mine 323/MX-3/3/MX-5

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist

cron