Mazdaklubi

Oskab ehk keegi teadlikum seletada järgnevat:
Sõites põhimõtteliselt 100% ajast linnas Statoili bensiiniga 95E saan compuutri järgi keskmiseks kuluks 10 liitrit sajale. Korra testisin ka 98E'ga aga tulemus jäi laias laastus samaks.
Mingi kiiksu tõttu lasin viimane kord paaki tavalist 95'e ja ootamatult langes kütusekulu 9 liitrile.
Auto liikumisvõime muutumise pole olulist vahet ühegi bensiiniga üheski suunas märganud. Oma arust pole ka sõidustiili oluliselt muutnud või siis pigem tiba agressiivsemalt on viimasel ajal läinud.
Ehk siis kas sellele on mingi seletus või olen siiski viimase aja gaasiga hellem olnud?

omadest kogemustest niipalju et sõites ennem statoili 95 ja 95ultimaga,ning minnes üle statoil 98ultima peale....tõmbas mootori tuksumise ühtlasemaks ja kütusekulu langes

Ma pakun ka et sa oled gaasiga lihtsalt hellem olnud ja võib olla oled teinud mõne pikema otsa ka

Ise panen ainult 98 oktaani arvuga bensiini

Ise ka koguaeg sõitnud 98ga, sest arvasin, et võtab vähem, aga ükspäev oli valikus ainult 95 ja sellega sai nagu samapalju läbitud. Aga noh endal parem tunne kui 98 paaki läheb

95 ja 98 vahe on ka mingi 50-80eeku paagi pealt. 100eeku kuus auto parema tervise eest ei ole minu arust palju. Küll aga tuli enne 98peale ülemist paar tihendit vahetada. Ja ärge öelge et vanale autole ei sobi 98.

Minu putukas liikleb ebamuse ajast Neste 98 peal, kuna võrreldes 95-ga on kütusekulu ca 0,5 l väiksem. Samamoodi käivitub talvel 98 peal paremini.
Miks just kasutan neste 98 on tingitud asjaolust, et varem Alexelast tankides avastasin, et nii 95 kui ka 98 jaoks oli sama püstol. Krt seda teab, kas need kuskilt üldse lahknesid või oli küsimus vaid hinnas. Isegi kui lahknesid, sain voolikust ca 3 liitrit 95-te 98 pähe alati.

küsimus ka selline et sai mööda maanteed sõidetud ca 200 km ing keskmine küttekulu arvutades tuli 9 sajale , kas see on siis normaalne??? 1.6 mootor, 65kw, 1992 aasta 323f bg

Ei ole normaalne.

Minu 2002 aasta 122kW 2,3 mootor võtab maanteel keskmiselt 8,5, seda siis 100km/h ja ette jääjatest möödudes.

hetkel pole saanud surveid silindrites mõõta aga eks see mootor ole ka väsinud, õli otseselt ei võta aga midagi peab jh olema pekkis et küet nii võtab

subwoof1 kirjutas:küsimus ka selline et sai mööda maanteed sõidetud ca 200 km ing keskmine küttekulu arvutades tuli 9 sajale , kas see on siis normaalne??? 1.6 mootor, 65kw, 1992 aasta 323f bg

Väga ebanormaalne. mul on 2.0 85kw ja talvel maanteel 7.8sajale.
Kuidas mõõtsid? Räägitakse et esimene pool ja teine pool paagist(armatuuri seierit vaadates) tühjenevad erineva kiirusega.

evald112 kirjutas:

subwoof1 kirjutas:küsimus ka selline et sai mööda maanteed sõidetud ca 200 km ing keskmine küttekulu arvutades tuli 9 sajale , kas see on siis normaalne??? 1.6 mootor, 65kw, 1992 aasta 323f bg

Väga ebanormaalne. mul on 2.0 85kw ja talvel maanteel 7.8sajale.
Kuidas mõõtsid? Räägitakse et esimene pool ja teine pool paagist(armatuuri seierit vaadates) tühjenevad erineva kiirusega.

On küll ebanormaalne. mu naese talla all 2.2 ja 108kW ja linnas kulu 7.7 sajale
ja masin on aastast 89 pärit.
Tegelikult ei ole õige võrdlus, need ju kõik etineva ajastu ja tehnoloogiaga mootorid. Aga et kulu suur on, see vastab tõele. Miskit on seal nihu.

tomkulibin kirjutas:

evald112 kirjutas:

subwoof1 kirjutas:küsimus ka selline et sai mööda maanteed sõidetud ca 200 km ing keskmine küttekulu arvutades tuli 9 sajale , kas see on siis normaalne??? 1.6 mootor, 65kw, 1992 aasta 323f bg

Väga ebanormaalne. mul on 2.0 85kw ja talvel maanteel 7.8sajale.
Kuidas mõõtsid? Räägitakse et esimene pool ja teine pool paagist(armatuuri seierit vaadates) tühjenevad erineva kiirusega.

On küll ebanormaalne. mu naese talla all 2.2 ja 108kW ja linnas kulu 7.7 sajale
ja masin on aastast 89 pärit.
Tegelikult ei ole õige võrdlus, need ju kõik etineva ajastu ja tehnoloogiaga mootorid. Aga et kulu suur on, see vastab tõele. Miskit on seal nihu.

naese talla all 7.7. vot see on näitaja! sellist autot tahaks endale

evald112 kirjutas:naese talla all 7.7. vot see on näitaja! sellist autot tahaks endale

Pigem ikka sellist naist, kes nii öko tallaga on

aviar kirjutas:...Pigem ikka sellist naist, kes nii öko tallaga on

Sellist peate ise otsima. Minul näe vedas leidsin sellise, ise olen

Minu GF neelab maanteel neste 95ga 6,7 aga venemaa 95ga 6,0 sajale. 98 kohapealt niipalju, et kui tehas on ette näinud 98 oktaanarvuga bensiini kasutamise või on autol surveastet tõstetud vms, siis on asjal tõesti mõtet. See on pullikaka et 98ga sõites väheneb kütusekulu ja minek on parem ja mootor käib vaiksemalt jne. Oktaaniarv näitab detonatsioonikindlust, MITTE MIDAGI MUUD. Kütteväärtus on 95-l ja 98-l enamjaolt sama.

andres86 kirjutas:... See on pullikaka et 98ga sõites väheneb kütusekulu ja minek on parem ja mootor käib vaiksemalt jne. Oktaaniarv näitab detonatsioonikindlust...

Siinkohal väidaksin, et ka sinu väide on seesama pullikakk.
Oled ehk kunagi poole kõrvaga kuulnud, et mootori tööd juhib miski vidin, mida rahvas "aju"ks nimetab. Seesama asi ka muudab mootori toimetamisi. Ja kui on ajule leakuva infi alusel miskit nihu minemas, siis üritab korrigeerida moto tegevust, et viimane inseneri mõtlemist mööda käituks. Kui enam korrigeerimisega hakkama ei saa, või kipub asi üle käte minema, siis pannakse sulle mootori märgiga tuluke põlema armatuuris.
Ehk et "aeg-ajalt" sekkub aju mootori töö juhtimisse ja tekkitab tundeid, et kord on mootor erksam, kord uimasem....
Tavaliselt saab alguse sekkumine süüte sisse lülitamisega ja lõppeb sellesama süüte väljalülitamisega.
PS ka mulle on esindustes "targad mehed" öeldud, et mingu ma oma mõtlemiste ja ettekujutlustega vanaema jutule, kuigi reaalselt mootor sureb lambist välja ja vigu diagnostika välja ei näita.

Tere,

Siiani olen käesolevas teemas näinud pigem mootori ja muu tehnika arutelu, et seostada kütusekulu läbitava teekonnaga. Kuid kõige suurem osa on selle kütusekulu numbri kujunemises siiski üllatavalt juhil.
Mõtlemine, et näiteks viies käik linnas ja madalatel pööretel käikude vahetamine annab a'la max 0.5l / 100km kütusekulu vahet on vale.
Autoga võib sõita mõistikult ja sõbralikult ning vastupidiselt - jõhkralt.

Ma arvan, et minu 1999 2.0 GF on siinkohal hea näiteks võtta. Kui tahta, saab välja vintsutada vägagi ulmelisi numbreid, tore on küll, aga milleks seda vaja?
Olen tegelenud ECO-Drivinguga ca 6a ning tulemuseks on rahulikum kulgemine, kergem rahakott ning stressivabam olek pärast sõitu.

Ma ei taha siia pikka teemat kirjutada ja vaidlema hakata hulga inimestega ( mida ma olen LIIGA palju teinud ), kelle arvates on tegu vanaisaliku uimamise ja mõttetu üritusega. Mina lihtsalt annan üles idee, et miks mitte proovida! Siinkohal kahju kujunemist pole väga oodata, või mis? Tegu on lihtsalt sõbraliku soovitusega.

Rohkem mölisema ei hakka, lükkan kiiresti paar minu auto näitel sõidetud keskmised kütusekulud. Toon välja, et kuna elektrooniline kütusekulunäitamine minu masinas puudub, siis olen seda teinud peaasjalikult vanal heal moel - paak täis ja seljuhul mõistusega konverteerida see l/100km.
1999 2.0 GF:
Linnas: min 6.7, max 12.0 ( l/100km )
Maanteel: umbes 5,15 l/100km ( @ 90 km/h, ilma möödasõitudeta ja suvel ), Sõit Bosniasse ja tagasi ~7000km tuli nelja inimese ja nende träniga 6.1 l/100km keskmiseks kütusekuluks.

Tänud kulutatud aja eest,

bigr

( ahjaa, kui kellegil peaks huvi tekkima väiksema stressi, väiksema kütusekulu ja kõige muu vastu, siis pakub ökonoomse sõidu koolitust Eestis OÜ Autosõit, link siin: http://www.autosoit.ee/web/index.php?lang=et&page_id=45 )

Mida konkreetsemalt see "ökosõitmine" tähendab? Midagi sellist, et kiirenda ettevaatlikult, aeglusta käikudega, planeeri marsruuti, tee pagass tühjaks jne.?

bigr kirjutas:Tere,
Olen tegelenud ECO-Drivinguga ca 6a ning tulemuseks on rahulikum kulgemine, kergem rahakott ning stressivabam olek pärast sõitu.

Et siis rahakott jääb kergemaks? Mulle meeldiks kui peale sellist "ökopunnitamist" jääks rahakott ikka raskemaks ehk raha jääks rohkem alles

Evert kirjutas:Mida konkreetsemalt see "ökosõitmine" tähendab? Midagi sellist, et kiirenda ettevaatlikult, aeglusta käikudega, planeeri marsruuti, tee pagass tühjaks jne.?

käiguvahetus alla või kuni 2000rpm, auto võimalikult tühi (mossel annab juba 20kg lisa ka tunda), rahulik ja sujuv sõit - mida vähem käiguvahetusi, seda parem.. Eks jah, oma osa on ka planeerimisel.
Ja lõpuks ometi keegi tõestas, et FS on võimeline väga ökolt sõitma, siiani keegi mind ei uskunud.

njah,need 6,7 liitri vennad ongi need kelle pärast linnas teatud kohtades ainult 1 auto rohelisega läbi mahub,teinekord ajab ikka keema küll.

Kusjuures on ka teine teooria, mis ütleb, et kütusekulu minimeerimiseks tuleb kiirendades mitte uimerdada vaid laksata kuni soovitud kiiruseni, siis vahetada käik sobivaks ja edasi veereda ühtlase kiirusega. Mootoriga pidurdamisest niipalju, et mina oma väikese V6 automaagilise Hondaga saan linnas mõistlikuma kütusekulu, kui lükata kastivänt D4 asemel D3 asendisse (4. käiguga mootoriga eriti ei pidurda).

tomkulibin kirjutas:

andres86 kirjutas:... See on pullikaka et 98ga sõites väheneb kütusekulu ja minek on parem ja mootor käib vaiksemalt jne. Oktaaniarv näitab detonatsioonikindlust...

Siinkohal väidaksin, et ka sinu väide on seesama pullikakk.
Oled ehk kunagi poole kõrvaga kuulnud, et mootori tööd juhib miski vidin, mida rahvas "aju"ks nimetab. Seesama asi ka muudab mootori toimetamisi. Ja kui on ajule leakuva infi alusel miskit nihu minemas, siis üritab korrigeerida moto tegevust, et viimane inseneri mõtlemist mööda käituks. Kui enam korrigeerimisega hakkama ei saa, või kipub asi üle käte minema, siis pannakse sulle mootori märgiga tuluke põlema armatuuris.
Ehk et "aeg-ajalt" sekkub aju mootori töö juhtimisse ja tekkitab tundeid, et kord on mootor erksam, kord uimasem....
Tavaliselt saab alguse sekkumine süüte sisse lülitamisega ja lõppeb sellesama süüte väljalülitamisega.
PS ka mulle on esindustes "targad mehed" öeldud, et mingu ma oma mõtlemiste ja ettekujutlustega vanaema jutule, kuigi reaalselt mootor sureb lambist välja ja vigu diagnostika välja ei näita.

Ei taha targutada, aga nii see paraku on, et see number(95 või 98 jne) iseloomustab detonatsioonikindlust, mitte kütteväärtust. Seesama "aju" on tegelikult mootori juhtplokk ja teda ei huvita, kas on paagis 95 või 98, tema on seni rahul, kuni ei teki detonatsiooni. Julgen antud teemal just seepärast sõna võtta, et koolis oli aine mootorikütused ja määrdeained ning antud aine loenguid pidas antud alalt üks pädevamaid tegelasi eestis.

Ilmselt ei seletanud piisavalt selgelt. Ajul kama mida sisse kallad paaki, küll aga mõjutab mootori käitumist. Ja igal mudeli ajul on omad arusaamad lähtudes ka sellest, et kogu elektroonika on toodetud tellija esitatud kriteeriumitest sh ka lubatud hälbed. Ehk et asjad justui korras, aga ikka ei käi hästi mootor. Kriteeriumid on ka kütustel ja muudel välistel mõjutajatel.
Kütteväärtuste vahet oluliselt küll pole, küll aga on mootri mehhaaniline konstruktsiooni vahe, see, mis mõjutab. Ehk et kõrgema oktaaniga mootoritel on ka kõrgem surveaste, mis võimaldab kasutada suurema detonatsioonikindlusega kütust.
Samas see vähene kütteväärtuse vahe on oluline, kui mootori töö reziimid jõuavad kriitilistesse piiridesse.
Teoorias võiksime jäädagi vaidlema, aga seni kuni pole meil kellegil täielikke teadmisi mootori ehitusest ja tema tööd korrigeerivast/juhtivast organist, on kõik oletuste ja praktika tasemel.
Samas ei tohi unustada, et teoreetiline on ikkagi baseeruv ideaaltingimustele, mida reaalses elus suht võimatu saavutada. Ehk et iga isendi puhul lähtume personaalselt. Teoreetilised teadmised vaid aitavad mõista probleemi olemust.

kõrgem oktaanarv lubab ajul kasutada varasemat süütenurka,
detonatsioon esineb ka hiljem... ehk siis suurem ökonoomsus ja võimsus,muidugi oleneb täiesti automargist ka.