Mazdaklubi

Kood 607. Klaasid

Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%;

[RTL 2010, 24, 423 – jõust. 14.05.2010]

Mario kirjutas:...on kindel nõue, et sirm ei tohi ületada laiust 15cm...

tomkulibin kirjutas:

Mario kirjutas:...on kindel nõue, et sirm ei tohi ületada laiust 15cm...

Vot sellekohast seaduse väidet otsisingi. Minagi seda tean, kas ta ka seaduslik on, seda ka caabernett taga ajab.

cabernet1 kirjutas:Vaja oleks tugevamat tugipunkti, millega asi KINDLALT paika panna.

tomkulibin kirjutas: juhi vaateväljas- kui nüüd oletada, et päiksesirmi tagune pole vaateväli, siis võid selle või mustaks värvida.
samas kui sirmi üles keerad on vaateväljaks kogu klaasi pind
Järeldused teeb igaüks ise.

riigiteataja kirjutas:Kood 607. Klaasid

Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%;

[RTL 2010, 24, 423 – jõust. 14.05.2010]

2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist;

[RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]

3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»

4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt;

5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT või SAE tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.

[RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]

Kontrollimine: 1) TÜ – valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või direktiivi 92/22/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/92/EÜ) metoodikale.

[RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005]

Kood 608. Klaasipuhasti

Nõuded: 1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal – 10 edasi-tagasikäiku minutis. Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis;

2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis;

3) 1990. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele.

Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja stopperiga;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiivid 94/68/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.

[RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]

Kood 609. Aknapesur

Nõuded: 1) aknapesur peab toimima;

2) 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N kategooria sõidukite aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1 liiter ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks;

3) 1997. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele;

4) M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit;

Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiiv 94/68/EÜ) metoodikale.

[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]

cabernet1 kirjutas:... kui nõuetes ei ole midagi mainitud, kuid kontrollijad podisevad ja keelavad.

riisiveski kirjutas:Ma olen osalenud testil, kus oli eesmärk purustada bussi küljeaken, kui see oli üle kleebitud autode kiletamiseks mõeldud kilega. Tulemuseks oli, et klaasi purustamine on küll raskem, kui ilma kileta, kuid kuna ajaline vahe ei ole suur, siis ei ole tegemist oluliselt ohtliku lahendusega.

spaidermän kirjutas:

riisiveski kirjutas:Ma olen osalenud testil, kus oli eesmärk purustada bussi küljeaken, kui see oli üle kleebitud autode kiletamiseks mõeldud kilega. Tulemuseks oli, et klaasi purustamine on küll raskem, kui ilma kileta, kuid kuna ajaline vahe ei ole suur, siis ei ole tegemist oluliselt ohtliku lahendusega.

miks on klaasi kiire purunemine ohutu ??? (see tähendab et klaasi katmine turvakilega on ohtlik ???)

EDIT: sain vist pihta, et bussi akende puhul on klaasi purunemine tähtis, et lemmingud saaksid endale vabadusse teed rajada klaasihaamritega ... auto puhul aga mida kehvemini klaas puruneb, seda parem ju - ega niisama turvekilet ei paigaldata - ikka selleks et külalistele elu raskemaiks teha ...

pokenaut kirjutas:Alati ei saa ainult külaliste elu raskemaks tegemisele mõelda. Mõtle nüüd selle peale, kui pauk käib, auto põlema läheb ja uks kinni kiilub. Kust kõige kiiremini välja saad kui teiseltpoolt pole võimalik väljuda? Või jääd ootama, kuni autosse sisse põled, kuna aken ei purunenud?