Mazdaklubi

Siia siis soovitused rehvidest nii suveks kui talveks.

Viimases "autolehes" on suur rehvitest, millest ka antud teema idee.

Testis osalesid rehvid mõõdus 205/55/R16

Testi võitjaid oli 2. Pirelli ja Vredestein. Edasi tulid Hankook, Continental, Uniroyal, Bridgestone, Fulda, Yokohama, Michelin, Toyo, Dunlop, Goodyear, Gislaved, Firestone ja lõpuks Syron.
Katsetati Vesiliug kurvis, juhitavus, asfaldiring märjal, pidurdamine märjal, pidurdamine kuival, veeremüra, kulumine, hinna ja kuluvuse suhe, veeretakistus ja kütusekulu.
Kui kütusekulu erinevus jäi parima ja põhitesti kehvima vahel ca 0,3 liitri kanti siis testi võitja ja põhitesti mittepääsenud halvima pidurdusteekonna erinevus oli lausa ligi 16 meetrit.

Head ja vead:

PIRELLI Cinturato P 7 - Hind 73 eurot tk.
Tipptasemel sõiduomadused märjal ja kuival teel, täpne roolitavus ja suurepärane hinna/kvaliteedi suhe.
Nõrkuseks kõrgevõitu veeremüra.

VREDESTEIN Sportac 3 - Hind 79 eurot tk.
Testis parim tulemus vesiliu puhul. Stabiilne külgsidestus ja aeglane kulumine.
Nõrkuseks peeti kesisevõitu veeremugavust.

HANKOOK Kinergy eco - Hind 86 eurot tk.
Peetakse sõidudünaamika alusel lausa tipprehviks, väga turvaliseks vesiliu osas ning meeremugavus nimetatakse meeldivaks.
Miinusena on välja toodud kõrgendatud kulumne.

CONTINENTAL Premium - Contact 2 - Hind 82 eurot tk.
Laitmatud sõiduomadused, lühim pidurdusmaa märjal ja kuival teel, kindel vesiliu suhtes.
Miinusena kõrgendatud kulumine.

UNIROYAL Rain Expert - 78 eurot tk.
Märjaspetsialist. Vesiliu suhtes isegi suur reserv. Väga madal kütusekulu.
Miinusena loetakse kuival teel mitte kõige vahetumat roolitunnetust.

BRIDGESTONE Turanza ER 300 Ecopia - 88 eurot tk.
Dünaamilised juhitavusomadused, tugev reserv vesiliu suhtes.
Miinuseks keskpärased näitajad kütusesäästus.

FULDA Carat Progresso - 76 eurot tk.
Kindlad sõiduomadused ja lühimad pidurdustulemused märjal teel. Meeldiv veeremugavus.
Miinuseks kiire kulumine ja kesine pidamine kuival teel.

YOKOHAMA C.drive 2 - 92 eurot tk.
Piisav reserv vesiliu vastu, suurepärane juhitavus kuival, madal kütusekulu.
Miinusteks pikavõitu pidurdusmaad ning alajuhitavus märjal teekattel.

MICHELIN Energy Saver - 94 eurot tk.
Testi lühim pidurdusmaa kuival, kõige aeglasem kulumine, madal kütusekulu.
Miinuseks kesine näitaja märjal ringrajal ning vesiliu oht.

TOYO Proxes CF1 - 85 eurot tk.
Kindel juhitavus kuival teel, madal kütusekulu.
Miinuseks napp reserv vesiliu osas ning pikk pidurdusmaa kuival asfaldil.

DUNLOP SP Sport Fast Response - 90 eurot tk.
Stabiilsus ja kindlus kuival teel. Madal kütusekulu.
Miinuseks alajuhitavus ning pikk pidurdusmaa märjal teekattel.

GOODYEAR EfficentGrip - 76 eurot tk.
Parim veeremugavus, aeglane kulumine, testi madalaim kütusekulu.
Miinuseks pikk pidurdusmaa ja alajuhitavus märjal.

GISLAVED Speed 606 - 76 eurot tk.
Lühike pidurdusmaa kuival ja märjal, madal küttekulu.
Miinusteks kiire kulumine, ebatäpne juhitavus ning oht vesiliuks.

FIRESTONE Firehawk TZ300 alpha - 73 eurot tk.
Tubli reserv vesiliu osas, lühike pidurdusmaa märjal.
Miinuseks ebaharmooniliselt alajuhitav käitumine, napp sõidumugavus ning kõrge kütusekulu.

SYRON Race 1 - 70 eurot tk.
Vaikne veeremüra ja madal hind.
Miinusteks pikad pidurdusteekonnad, liiga kiire kulumine ning suur kütusekulu.

Testis osalesid ka "hiinakad" WANLI, INFINITY, CHENSHAN kuid need põhitesti ei jõudnudki. Põhjuseks ülipikk pidurdusmaa ning nende puhul nimetati väljapraakimist elu ja surma küsimuseks.

Sellesse teemasse paluksin ka edaspidi nii testitulemusi või enda häid või halbu kogemusi mõne rehvitootjaga. Tegemist on meie endi turvalisusega.


Rehvi küljele on pandud kirja hulk asju, millest suur osa kasutajat eriti ei puuduta. Oluline on rehvimõõt. Ehk siis antud juhul 205/55R16, millest 205 tähendab rehvi laiust millimeetrites. Kaldkriipsu järel on rehvi profiil ehk rehvi kõrguse ja laiuse suhe. Meie juhul on see 55%. Täht R on jäänuk minevikust ja märgib radiaalrehvi, teistsuguseid ei valmistata aga juba ammu. Viimane number, 16, on velje läbimõõt tollides.
Lisaks suurusele on rehvile määratud koormusklass ja kiirusklass. Sagedaminiesinevaks koormusklassiks on seekordses testist 91, mis vastavate standardite kohaselt tähendab, et normaalse rehvirõhu korral kannab rehv kuni 615 kg koormat. Kiirusklassi näitab täht koormusklassi järel. H-kiirusklass tähendab, et rehv peab kiirusele 210 km/h vastu pikema aja jooksul ja valmistaja on seda ka katsetanud.
Muidugi võiks ostja vaadata ka DOT-koodi. Kaks esimest tähemärki annavad teada, millises tehases rehv on valmistatud. Tehaste nimekiri on avalik teave ja internetist hõlpsasti leitav. Näiteks testis osalenud Nokian Hakka H rehvi DOT-kood on YLCP, mille kaks esimest tähte teatavad, et rehv on valmistatud Nokiani Soome tehases. Ülejäänud tähed on valmistaja tehasesisene markeering ja neist ei ilmne midagi huvitavat. Küll aga võiks pilgu heita neljakohalisele arvule DOT-koodi järel. 4808 tähendab näiteks, et rehv on valmistatud 2008. a. 48. nädalal.
Just dateeringu osas tasuks ostjal olla valvas ja nõuda endale värskemat, soovitavalt vähem kui aastavanust toodangut. Paar-kolm aastat vana rehvi pole mõtet osta, vähemasti täie raha eest mitte. Vanade rehvidega on kaks probleemi. Aja jooksul muutub rehvi pind jäigemaks ja pidamine halveneb – see võib ilmsiks tulla küll alles mõne aasta pärast. Teiseks võib segadus tulla sellest, et firmasiseselt toimub ka vanemate mudelitega pidev arendustöö. Nii et kui mõni rehv esineb kasvõi seekordseski testis hästi, siis välimuselt täpselt samasugusel, ent paar aastat vanemal sama mudeli esindajal ei pruugi neid häid omadusi olla. Rehvivalmistaja ise muidugi teab, milliseid uuendusi ja millal on tehtud, aga seda teavet ei taheta jagada.

Katsete kaalud
Rehvitesti tähtsaim eesmärk on välja selgitada rehvide turvalisus erinevates oludes. Suvel on märg asfalt kõige ohtlikum pind. Seepärast on märjal teed tehtud katsete kaal lõpptulemuste arvutamisel suurem, just need aitavad keskmike seas paremini vahet teha ja kukutavad kehvakesed rivi lõppu. Kuival asfaldil satutakse pidamise piirile väga harva, suurema osaga autojuhtidest seda ei juhtugi. Ootamatusi võib muidugi ette tulla ja seepärast teemegi katseid ka kuival asfaldil, aga nende osatähtsus on väiksem. Rehvidest sõltub sõidumugavus ja ökonoomsuski. Kvaliteet teeb tuju paremaks ja ehk tasub pikapeale rahakotiski ära. Liigagi sagedasti võib liikluses märgata, et kallis kvaliteetauto on ära narritud mürarohkete ja kehva pidamisega säästurehvidega. Müra, mugavuse ja veeretakistuse osatähtus lõpphindes on väike, aga kellele need tunduvad tähtsad, võib soovi korral tabelid ju ümber arvutada.

Abimaterjaliks veel : http://www.tehnikamaailm.ee/est/srchAll ... =rehvitest
http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/te ... derID=2161

Tänud cabernet1-ile . Aprilli alguses olen tükk aega otsinud selle artikli internetis.

Ma vaatan, et need Pirelli rehvid on väga hea hinnaga. Mitte nagu Goodyear-id ja teised, mille hind kerkib 120 eurodeni ühe rehvi kohta. Ja Vredestein-ist varem ei ole ma midagi kuulnud

Igaks juhuks siia ka rehvitootjate odavnimed.

GoodYear = Kelly = Sava.

Continental = Barum = Fulda

Bridgestone = Dayton

Michelin = Dunlop = Kleber

Talv tulekul, ning talverehvid päevakorral, mis valikuid see aasta tehakse, kes uusi ostavad, kas Tehnikamaailma võitja Continental Ice Contact on parim valik?

Kuna ise eelistan alati Nokiani siis ka julgen soovitada. Autolehes oli testivõitjaks Nokian Hakkanpelita

Testivõitja....
Testides ära näidatud mitmeid rehvi omadusi, mis alati ei kattu kasutaja soovidega/tingimustega.
Oluline oleks nii enda, kui ka kaasliiklejate seisukohast maksimaalselt turvaline rehv, mürafaktor kui selline on siinjuures(testides) täiesti mõtlematult lisatud. See ju vaid mugavusfaktor.
Samas kui vaadelda kasvõi pidurdusteekonna pikkust, mis mõnel juhul on parima ja halvima tulemuste vahe andnud miskit õnnetud 10cm vahet...
Kunagi ei tasu loota sellele: minu autol on testivõitja rehvid.
Selle ütlemise kõrvale tooks mõtlemisainet ajast, kus talverehve polnud veel olemaski, ABS oli ulmevaldkond, aga sõidetud sai, ellu oleme ka jäänud ja autodki jäid terveks. Ehk juht juhib autot! Leida tuleb vaid kriitilised piirid enda ja kasutatava liikuri vahel ja neist ei tasuks üle minna.

Soovitada ei julge midagi, aga erinevate rehvidega kogemusi palju ja lemmikuteks on osutunud talverehvide osas Michelin ja Goodyear.
Nokianide kohapealt oleneb täiesti kummast tehasest tulevad. Soome tehase omal pole viga, Venelaste omad nii head ei ole, esineb ka rohkem praaki.
Bridgestone kohapealt, talvekate kogemus kahjuks puudub, samas suverehvide kogemus ei ole eriti hea, vihmaga pidamist ei kiida.
Continentalid.. head rehvid, aga kuluvad kuradi kiiresti. Vedaval sillal enamvähem ühe hooaja rehvid, kui tutikalt ostad. Teise hooaja keskel saavad kusagil otsa. Muidugi, kui sõitmist on vähe, siis pole vahet.
Barumid, tulevad samast tehasest, mis Contid, kuluvad normaalse kiirusega, pidamise poolepealt natuke kehvemad, kui Contid, aga väga halba ei saa ka öelda.
Masterid - Protirehvi täiesti tasemel tulemus, pidamine on hea, aga undavad kõvasti, rehvivahetusel läheb ka hulgaliselt tasakaalustusi külge.

Igasugused hiina tootjad, Nankang, Goodride vms hoidke eemale, ei ole suvekad midagi head ja talvekate kohapealt ei kiida ka.