Mõtlesin ka enda kähkusõiduautost väikse teema teha, alustame ostu ja harrastus autospordi looga:
Kõik algas 2010 kevadel kui tundus, et just nüüd oleks õige aeg endale uus sõiduk hankida. Tingimused olid suhteliselt poissmehelikult lihtsad:
Peab olema tagaveoline, ei tohi mitte mingil juhul olla BMW, kaasa peab mahtuma kolm sõpra ning paar asja ning naistele peab hullupööra meeldima, auto peab olema võrdlemisi värske ning ei tohiks maksta üle 100 000 krooni (sellest läksin ma muidugi 36 000 võrra üle
)
RX-8'ni jõudsin ma tegelikult täiesti juhuslikult läbi tuttava soovituse. Vaatamas sai käidud kõiki tol ajal müügis olnud isendeid, kokku oli neid vist viis.
Esimene vaadatud sõiduk oli high power punane RX autod.ee platsil aga kuna sealsed müügimehed suhtusid autode müümisesse väga ükskõikselt ning kuna auto oli liiga punane siis sai edasi vaadatud. Halli värvi ja musta nahksisuga isendi ost oli mu südames tegelikult otsustatud juba enne kui omanik võtmetega välja jõudis. Aga sellest hoolimata öeldi proovisõiduks - mine ja sõida. Paar tundi ja pool paaki hiljem tõin tagasi ning palusin võimalust auto ka ülevaatamiseks viia. Segaste asjaolude kokkulangemisel oli sõiduk minu käes enne reaalset omanikuvahetust kokku 14 päeva ning väga palju kilomeetreid, ühesõnaga, otsus oli väga põhjalik ja kaalutletud ning ajalugu ka mulle sobiv (talvel sõitnud polnud, hooldused iga 5-7 tuhande kilomeetri tagant jne, eelmine omanik noor kutt kellele meeldis kihutada jmt. Ehk suurepärane retsept.
Juba ostes oli teada, et kavatsen osaleda erinevatel autospordiüritustel nii nagu jõukohane ning nii saigi juba esimesel aastal Speedest Legendsil Bracket klassis osa võetud
Ma olen alati olnud seda meelt, et kui sul on aeglane (kiirendusvõistluste mõistes) auto siis peab rahvale vähemalt natuke rehve kulutama, muidu nad vasekesed peavad lihtsalt pool tundi raja ääres passima kuni "päris" autod peale tulevad. Tulemuseks oli klassi kolmas koht ning napp väljajäämine finaalist stagemise reegli vastu eksimise tõttu.
Peale seda saigi veel natuke tavasõite tehtud ning siis auto talveks seisma Fakto auto sooja garaaži.
2011 oli erinevatel põhjustel suhteliselt osavõtuvaene ning osalesin mõnel üksikul üritusel, üks nendest aasta alguses audrus (parim ringiaeg 1:04.xxx mis on põhimõtteliselt sama mis oli BMW325cup võistlusautode tulemused), vahele paar sõitu Raplat ning siis aasta lõpus veel Opentrack enne mida olin ka tugevalt mitte tänavalegaalse summuti alla saanud.
Seevastu olen see aasta natukene rohkem jõudnud.
Hooaeg algas Aravetel AG suvekarikaga, mis oli ka viimane koht kuhu see auto omal jalal kohale läks. Rada oli märg, rehvid olid üle viimase piiri kulunud tänavarehvid ning tulemus masendav, sõitsin umbes 120km treeningsõite, ühe ajasõidu ning siis tulin ära, kuna ilm oli ilus ning kolme tunni ootamise asemel (vahe järgmise sõiduni) läksime hoopis Tallinnas sõbraga grillima.
Edasi EDRA Nationals kiirendusvõistlusega Raadil kus langesin esimesest eliminaatorite voorust välja, ent kus oli muidu meeleolukas seltskond ning üritus.
Peale seda jäi auto mõneks ajaks süütepoolide puudumise tõttu seisma ning sel ajal sai tuttavaga koos Raplas tema MX-5'ga üks rajapäev tehtud. Kui roppinetut häält (Rootor rikub inimese ära) tegev mootor välja jätta on MX-5 rajasõiduks (eriti Rapla taolisel pisikesel ringil) ikkagi way coolim riistapuu.
Sel suvel sai veel osaletud AC Mile ühe miilli võistlusel kus kilomeetri kiiruseks 191km/h ja lõpptulemuseks 211km/h. ning AC Drag kus sain ka enda parima aja 14.7 ja 152km/h.
+ Üks väga pikk nädalavahetus Raplat mille raames sai üle 400km rajal maha sõidetud.
Nüüd on veel ees kaks sõitu Audrut (Opentrack + AG) ning siis läheb huvitavamaks. Nimelt on selle talve plaan mitte autol niisama seista lasta vaid viia turvavarustus vastavusse ühisstardiga võistluste nõuetele. See tähendab salongi rookimist, turvapuuri lisamist, tulekustutussüsteemi ehitamist, istmete ja vööde vahetust, klaaside vahetust ning nipet näpet veel.
Minu kahjuks või õnneks ei ole RX-8'le mitte ühtegi mõistliku klassi milles võrdsete autodega koos sõita, aga see ei takista ehitamast ning ilmselt üritan osaleda lähematel aastatel nendel kestvussõitudel kuhu starti lubatakse. Üheks suurimaks eesmärgiks on muidugi regiooni suurim võistlus Palanga 1000km. Aga loomulikult eeldavad need sõidud lisaks tehnikale ka korralikku finantseerimist ning ühtegi realistlikku/optimistliku eesmärki mis aastal seda teha ei ole veel endale seadnud.
Rohkem pilte:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.120451624672236.33708.100001221966174&type=3&l=c50e3e401c