Evert kirjutas:...Kas see võib olla tingitud ka sellest, et rooli tigu pingutades läks lati liikumine kangemaks (roolivõimu õli rõhk suuremaks?), mida see solenoid nüüd kompenseerida püüab? Ehk siis lüliti rakendumisel õlirõhk ei kuku õigel ajal piisavalt madalale ja seepärast pöörded jätkavad tõusmist?
!.Pump toodab rõhku.
2. rooli keeramisel suunatakse õli rõhk roolilati tööd leevendama ja samast rõhust rakendub survelüliti.
3. survelüliti annab impulsi elektromagnet klapile, mis avab vaakumi kanali.
4. vakum sisselaske kollektorist pääseb nn tüüsilindrile, mis liigutab karburaatori hoovastikku.
5. hoovastik muudab gaasisiibri asendit karburaatoris.
Surve muutumine roolivõimu pumbal ei muuda lülitamises miskit. Surve lülitile kas on piisav või mitte- see osa töötab, ehk on surve ja lüliti rakendub. Ainiti rakendub ka solenoid, mis laseb sisselaskes oleva kanali vabaks ja hõrenus jõuab töösilindrini, mis ka rakendub. Kuna töösilindri käik on mehhaaniliselt piiratud ja keegi seda muutnud pole, siis kõik algne on muutumatu.
Minu kõhklused põhinevadki just sellel osal, mis töösilindri ja karburaatori siibri asendi määraja vahel on. Ehk on miski kulumisega seonduv asendi muutus, mis kutsub esile töösilindri sama käigu pikkuse juures suurema pöördsiibri avanemise.
Paraku manuaal kirjeldab vaid süsteeme, kus autol on ka kliima peal, ehk tegelikkus on miskit muud.
Reaalselt on Melli liikuril vaid üks solenoid ja see nn diafragma on tal ka vaid ühe voolikuga.
Samas raamatus on ka GC mudeli pritsega variant kirjeldatud, millel tõesti on solenoid otse ühenduses sisselaske kollektoriga, mille kaudu lisaõhku lastakse siibri eest siibri taha. Paraku antud solenoid on reguleeritava läbilaske võimega, mida pole Melli liikuril.