Näpunäiteid hammasrihma / kettülekande kontrolliks.

Siia postita see mis teiste teemade alla ei lähe

Näpunäiteid hammasrihma / kettülekande kontrolliks.

PostitusPostitas Mario » 19 Sept 2013, 23:02

Seetõttu, et hammasrihma ülesanne on heitgaase õigesti ajastada, ei saa jätta seda täielikult tähelepanuta, seda enam, et ka pelgalt natukene veninud rihm/kett võib tekitada palju peavalu. Mõtlesin, et teen väikese kontroll-listi omadest kogemustest.
Kuna ülesanded on samad, siis pole vahet, kas on hammasrihm või kettülekanne. Tänased mootorid on loodud lagunema ja nii ei ole ka ketid enam pikaealised. BMW ketid venivad juba aastast 2005 ning kuuluvad vahetamisele iga 250 000km tagant, Nissani kett on veninud juba 60 000km pealt ning on ette nähtud ka vahetus. Hyundai ketid venivad nõksu enne 100 000km täitumist ja nii saab omanik veel täiesti tasuta 1500€ maksva töö. Enamik sakslasi üle veerand miljoni km ei ennusta ja on juhuseid, kus kett katkeb juba enne. Ja on ka erandeid, kus originaalketiga võib sõita ka kauemgi.
Hammasrihmad on seevastu vaiksemad ja seal, kus on kõrged pöörded mängus, vibreerib rihm kõige vähem ja seetõttu eelistatakse kiiresõidu autodel just hammasrihma. On ka kordades odavam.
VAG grupi rihm kannatab 160 000km ning veepumpa vahetatakse iga teine rihmavahetus. Opeli rihmad u 60 000km, olenevalt mudelist ka 120 000km. Japsid jäävad oma 90-120 000km piiresse. Contitech ütles, et nemad võiksid toota ka igavesti kestvaid rihmasid, aga rulliku tootjad keelduvad, muidu kaoks ju nõudlus.

Aga et nüüd teemast väga mööda ei paneks, siis alustagem.
Olenevalt autost, on hammasrihmale ligipääs väga lihtne või väga raske (Audi puhul on ketid mootori ja käigukasti vahel ning hammasrihmaga veetakse eespool vaid kõrgsurvepumpa.) Samas kui Opel Omegal on hammasrihma vahetuse normaeg vähem, kui meie riigis seaduslik lõunapaus.

Kui on hakanud rihm väsima ükskord, on sümptomeid päris mitmeid, mis avalduvad autoga sõitmisel. Kui auto on alles omandatud ja hooldusajalugu puudub, siis pigem vahetada, kui jätta niisama. Mõningase aimduse saab ka pelgalt peale vaadates, aga on juhuseid, kus 10 000km sõitnud rihm on juba päris sile (üle pingutatud), samas kui mu enda mazda pealt võetud 152 000km sõitnud rihmal olid veel Mazda kirjadki nagu uued peal. Kui auto käitub sõitmisel imelikult, tuleks kiiremas korras kontroll kokku leppida.

1. Pöörded on imelikud.
Kui on näha, et näiteks ühtlasel sõidul auto õrnalt tõmbleb, võib viga olla välja venimises. Heitgaaside ajastus on ka juba ühe hamba nihke puhul piisav, et elektroonika lolliks ajada ja kütuse korrektsioon hakkab toimima vastavalt. Paraku tekivad venimise puhul ka mõlema võlli vead - nukk- ja väntvõlli asendid ei klapi enam ja mõlema anduri vead tulevad kohe sisse. Kui autol puudub mootori rikketuli, siis tuleks üle kontrollida rihmamärgid.

2. Hambutu koll.
Vanemad hammasrihmad, mis on sõitnud pigem aastahoolduse järgi, võivad päris kergelt vanusega rikneda ja murenevad, sest kummi koostis muutub ning niidid, mis on sisse põimitud, on lihtsalt juba pudedad. Siis pole ka harv juhus, kus hambad eralduvad pealtnäha täiesti normaalselt rihmalt. Ükski autotootja ei soovita üle 5 aasta ühe rihmaga sõita, eriti kui on märgata autol ka õlilekkeid või muid paranähtusi rihmakatte all või mootori küljes.

3. Käivitus- ja sõitmisprobleemid.
Omaenda Mondeo pealt mäletan, et viimased paar kuud juba auto käivitus väga halvasti ja suri välja suvalisel ajal, kuniks päris viimasel sõidul enam käima üldse ei tahtnud minna. Samas, kui käima sai lõpuks kolmanda akuga, siis käiks väga hästi, ja peale 50km läbimist käis läbi ainult üks tugev KÕRRRRRRR ja oli armatuur tulesid täis. Hammasrihm tuli välja ribadena.
Hammasrihma ülesanne mootori puhul on siiski väga täpne ning ajastus peab olema igal ajal ideaalne - klapp peab liikuma sünkroonis ning numbripededele siis olgu öeldud, et tühikäigul iga klapi avanemise intervall on u. 0,2 sekundit ning pöördel 5000rpmi on see intervall kahanenud 1/200 sekundi peale ja kõik peab olema täiega ideaalne, et tagada ka elektroonika korrektne töö. Kui ajastus on mööda, hakkavad tekkima erinevat sorti probleemid, mille puhul sekkub eelkõige moodne elektroonika, mis üritab veel päästa, samas kui 30.a vana auto laseb rõõmsalt sul sõitagi, olgugi, et hääled ei ole enam õiged. On võimalus, et kui sisselaske takti alguses on kolb juba A.S.S ning klapp ei avane õigel ajal, ei jõua piisavalt värsket õhku sisse lasta ning segu koostis kannatab. Samatähtis on ka asi väljalaske poolel, kui klapp ei sulgu õigel ajal, vaid tekib räige overlap, siis juhtub see, et summutist tõmmatakse osa heitgaasi samateed tagasi ning see lämmatab kohe süttiva segu.. Või siis hakkab summutist põlemata kütust tilkuma. Variante on palju, mis võivad tekkida.

4. Parem karta, kui kahetseda.

Ilmselgelt regulaarsete hoolduste käigus tehtavad kontrollid ei ole pädevad, tavaliselt visatakse pilk peale vaid abirihmadele ning keegi ei hakka hammasrihma katet maha kruvima. Aga kui alles on auto ostetud ja eelmine omanik on kidakeelne olnud või puudub hooldusajalugu täielikult, siis tuleks vaadata seda, mis on läbisõidunäidikul ning juhinduda sellest, hoolimata, kui rihm ongi vahetatud nt. 25 000km tagasi. Kui õnnestubki välja selgitada, et rullikud on vaat et veel päris uued, siis rihma võiks ikka asendada. Mitte keegi, keda ma tean, ei kasuta enam isegi 10 000km sõitnud rihma, sest kui on pinguti liiga pingule keeratud, venitab see rihma välja ja sisepinged rebivad niidid sees puruks. Siis pole rihmal enam pikka elu.
Sel puhul oleks tark teada, kas Sinu auto mootor on kokkupuutega või kokkupuuteta. Et kui rihm puruneb, kas piisab väikesest väljaminekust või uuest mootorist (minu sellenädalane kogemus - Volvo D5 mootorite puhul tuleb otsida uus mootor, pole mõtet lahti võttagi.). Samas näiteks vana Sierra 1.6 liitrisel katkes rihm maanteesõidul ja üks sisselaske klapp oli nii palju kõver, et paari tunni jooksul immitses põlemiskambrisse valatud kütus läbi klapi tööpinna minema. Uus klapp ja korras. Samas, kui diislitel eranditult peksab pooled klapid ja nookurid mäsaks ning prantsuse autode puhul ka nukkvõllid pooleks. Olen näinud ka nii vinget asja, et eelsüüteküünla ots oli pasunasse tambitud ja selle kättesaamine oli leebelt öelda trikk, aga selle kättesaamiseks piisas plokikaane eraldamisest.
Olen kõigil soovitanud uue auto ostmisel uurida eelnevat hooldusajalugu ja kui inimesel tšekki näidata pole või "ise tegi ära", siis ka sel puhul pigem olla kartval seisukohal, sest see "ise tehtud, hästi persses" kehtib pea iga auto puhul, mis mulle remonti tuleb. Inimesed on nii kitsid, et keevitatakse isegi stabikakonte õõtsade külge ning ühe uuema BMW (E60) omanik oli oma masina roolivõimupumba lausa ploki külge keevitanud. :lol: :lol:

5. Kahtlased helid.
No keti kõrinas ei ole kahtlustki - küllgi, seal on tihti ka süüdlane keti juhttald, mille vedru väsib ja siis hakkab gaasi mahalaskmisel kett laperdama, tekitades sellist kõrinat. Uute kettide puhul on tore see, et eraldi on värvitud lülid, mis peaksid minema kokku võllide rataste märkidega, seega paigaldus lihtne. Vanematel autodel see puudub ja siis peab ise hoolas olema. Veninud kett hakkab samuti kõrisema, hoolimata sellest, et pinguti on juba oma maksimaalses asendis, aga ta ei suuda enam ketti vaikima sundida. Ülepingutatus hakkab taldasid kulutama.
Hammasrihma puhul sama lugu. Esimeses punktis mainisin venimist. Aga see venimine võib tulla ka ülepingest. Siis kannatavad ka veepump (kui on sama rihma all) ning teisedki rullikud. Nende kulumisest annab ilmekalt märku korisev hääl, mis võib pöörete muutudes samuti muutuda. Veepumba võll hakkab kulutama oma pesa ning siis tekivad lekked ja suuremad lõtkud, kuniks nõrgem järele annab.
Ise olen püüdnud teha vähemalt 3 kontrolli peale pinguti paigaldust. Eriti debiilne on VAG diisel-autode pinguti, kus tuleb 3-5mm puuridega pinguti paika sättida (õhuvahe mõttes), ometi on hüdrauliline silinder ka veel küljes. Diisli puhul ei saa eksimusi lubada, ka pool hammast siia-sinnapoole võib olla kahjulik. Niiet kui abirihmad on eemaldatud ja korin jätkub endiselt, siis võiks hakata uurima, millal on töökojal aega hammasrihma vahetuseks. :)

Vast oli kellelgi kasu, kes veel pole väga autopede, aga tahaks näppu pulsil hoida.

Mainin ära ka, et enamikel rullikutel (mitte hammasrihma omadel kahjuks) on võimalik laagreid vahetada, et ehk on odavam, kui osta uus, kui vanal veel rihmasooned ilusad ja suurema kulumuseta.
If you can't fix it with a hammer... Then you've got an electrical problem!!
Kasutaja avatar
Mario
 
Postitusi: 6044
Liitunud: 29 Mär 2006, 17:37
Asukoht: Tartu-Jõgeva /55 608 255

Mine Üldine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist

cron