Mazdaklubi

Juhe kokku joost,midagi suurt peaks nüüd tegema,või....

Tegelt on mul maru sitt tunne et on kogunenud igast lõpetamata töid autusi Pole garagega ka veel saand ühele poole kudagi keerulisek elanud omma elukese. Ja jätangi momendil pooleli töö tegemist see ei sega nvn tahan veel teist korrust ja v.kappi laijemaks. J.aasta lõpetan

Mel kirjutas:Tõstuk rsk kooles tühjalt veel liigub aga auto raskusega vsjoo.

Tegelt ei koolendki,lihtsalt vertikaal võlli ülemine kinnitus polt oli vähe lõdvenenud ja sellest tekkis kiilumine.See hääl mis sealt ülevalt kostus,tundus ka esteks kudagi kahtlane,ei tahtnud uskuda,et tõstuk seistes saaks väga ära kuluda.Muidugi niiväga kohe seda ei avastanud,algul pidi ikka el.kone eemaldama ja mõtisklema jne...

Lammutasin kastil alt 120 mm plekist väänatud talad ja see lääb nüüd seina äärde,jääb kõikse viimaseks op.Ennem tarvis mootor vahetada,2.9 vastu,mõlemad sillad ka vist,see ette võtmine ei tundu olema üldse mitte lõbus.Kui äkki prooviks teha seda tõstukit kasutades,kabiini osa võimalikult kergeks.Esi sild tuleb eemaldada ja see järel kone,YT on mõned seda teinud roklaga.Teh.raamat väidab,kone raskuseks nii 200 kg.kogutäiega,mille peab urust välja sikutama,nalja hakkab saama.

Doonorilt üritan kone kätte saada sellise meetodiga,et lammutan kabiini eest,siis õpin ka tundma sihkese hingeelu.Ütleks,et küllaltki perverssed tehnilised lahendused,kole kokku koguseevärk pakitud.Justkui oleks olnud hull ruumi,materjali puudus,nena oleks võind ikka vähe pikema teha. Tõstukiga saab seda varsti tõsta,vist küllaltki rahulikult,samas koguseag mõtlen kuda teisega peaks toimima.

See nüüd ootel seina ääres

Tegelt niikui ei tahagi kone tõstukiga maha tõsta,proovin saada niiet,saab sama varjanti kasutada ka peale pannes.Kabiini sisse kone pealt tuleks sättida mingi tugev toru,ühe otsa kinnitan kabiini põranda külge ja teise tõstuki külge kuhugi.Siis sellesama toru peal peaks saama teda kudagi lohistada,tõsta.Äkki saab ikka niiet ei peaks esi silda eemaldama.

Vahepeal tuleb üht jaapani päritolu autut teha,seest sai lahti võetud ikka selle mõttega,et see ei süttiks.Ja mudugi tuleb ka seda roostet sealt eemaldada,tappa.

Tegemist vajavad k.karbid,tuleks vahetada,aga pole neid võtta,peab kudagi viisi saama.Esiosa jalgealuse all olev poolraami tugevdus tala,mis ühenduses k.karbiga pm.täitsa otsas omadega.Paremapoole karp pea terves pikkuses putku pannud,kinni hoiab veel väljaspool olev plastikust karp kui selline.

Põhja alune muidugi vähe nutusem,aga mitte väga ull 2002 a.massin

See vist see tugevdus tala jäänus

Tundub olema tüüpiline,kuna sinna laotud pleki tk.üksteise peale,sealt lihtsalt peab mädanema hakkama

Iseenesest tuli täitsa originaali lähedane,kogemata

Ammu oli plaanis,teeäärsed viltused lepad eemaldada,et teha ruumi uutele.Ei tulnud kudagi vaimu peale,enamus teepoole kaldu.Kogemata juhtus olema siin kandis x kone ja tuli kiirelt tegutseda,see nüüd väheke seganud töö tegemist.Nende püstiste junnidega,saab hiljem ise hakkama

Kõrval istuja jalutsis ei tohiks vast enam veeloiku tekkida

Suht kehva koht,see tagaots niikui ikka,igast segavad faktorid,alates kütte paagist,torudest...kuni tagasillani välja,tuleks eest võtta,see x nii hulluks ei lähe

Katsetus läbitud edukalt,sain ikka pukist lahti rebida kere tagaosa.Tagaosa poolraami pidi ka ikke sekkuma,mõningad kohad seal ikka suht pehmed ja ligi ei pääse,muidu kui peaks mingid jubinad eest katkuma.

Eesi osast säilis ka ikka mingi väike jupike,nii sise kui välist karbiosa.Tõstekoht tundus olema veel suht ok,see jäi puutumatuks minust.Töö mis oli mõlemapoole tegemiseks mõeldud nädalaga valmis saada,kujunes nüüd nii,et sai aint ühe poole.Vaja veel plastik osa sinna kudagi kinni saada.Jh kui mu eest keegi komplekteeriks ja puhastaks,siis liigutaks või liivamägesi,peab kodustama ommale pagulase.

Et oleks ikka enmv.korrektne,krunt ka niikui peab

Ja põhja pigi

Paistab,et suurt vahet pole,kui reeglina tundub olema teeserva poolne hullem,siis 4 veduste puhul see reegel ei kehti...Ja ega see niiväga reegel polegi,sõltub vist sellest kui sihipäraselt on kasutatud jne.

Iseenesest suurt vahet pole,pooltega kui siis tundub olema vasakpool isegi vähe hullem

Tagaosa,huvitavalt on lahendatud põhja pleki tugevdus

Ommen saab hullult keevitada ja plekki väänata Seal kus vasar on poolraam ja sellepeale tuleb ka veel suur tk.laotada.Õnneks raam ise korras ja tehtud ikka tõsisest plekist.Selle põhja osaga oli sööbinud roostet kole palju,kui oli veel siseosa kaetud pigiga ja altpoolt põhja mastiikaga,siis tegelt ei olnudki see olu kord visuaalselt nii hull.Siin on lihtsalt mu kiiks,et pean ikka torkima ja siis teadagi mis on tulemus.Kui ma nüüd väga valesti ei mõõtnud,siis sain k.karbi pleki paksuseks 1.3 mm seal kus oli veel säilinud tehase toode.
Olu ka lõpuks,et tegu Subaru Outback 2002 a.väljalase

Poleks uskunudki,et Subaru nii koledasti roostetab. Oleks muidu pannud Toyotaga samale tasemele selle vastupidavuselt.

Jh seda roostet on ja jääb veel peale mu sekkumist

Eks ma lükkan seda paratamatust veidi edasi

Ei hakanud sinna väga plekke laduma üksteise peale,tuli selline.Vürdi rooste muundur veebaasil meenutab mustika moosi ja tegelt lõhnab ka sarnaselt Poolraam see väänatud üsna paksust plekist,koos sinna juurde tugevdustega.Iseenesest on see Subaru ikka x tahe tk.konkreetset massinat on kasutatud väga sihtotstarbeliselt,metsas jne.
Aga siin kohal võiks öelda,et kallis rahvas,kui keegi soetab autukese,laske kohe teha korrasiooni kaitse.On see asutus siis krown vms.selle möksimisega saavad paljud hakkama,kunagi ei tea keegi kui kauaks see teile kätte jääb.Saaks ehk sellise jama ära hoida...ja seda tuleks uuendada vähemalt 3 a.takka.

Vaatasin kah,et rooste on selle masina põhja all päris vabalt võimutsenud ja pole üritatud seda kuidagi pidurdada.

Kergelt hakkas juba tüütama,kaua võib

Pleki kuluks tuli,175 x 2000 x 1 mm ribasi 3.5 tk.pluss mõned lõike kettad,ketas traat hari,L.pigitünn,väheke krunti,väheke rooste muundurit ja väheke ka närvi rakke

Garage paariks kolmeks paevaks kytmatta krt külm poeb sisse

Kaua sul kulub töösoojaks ruumi saamine?

Peris miinustes just põlnd,momendil diisel puhurit ei kasutanud uhasin kahe ahjuga ja läks nii 2-3 tundi,sain pluss 15 sisse,kanal ka praegust lahtine Eks nii mõnigi ukse pragu ka ikka on

Mina sain täna u tunni aja pärast riideid vahetada. Ilma paksema kuueta ei kannata ka paari tunni pärast veel toimetada. Aga noh midagi ikka saad teha. Kraadimeetert ei ole, tunde järgi peaks toimetamise piirkonnas olema u +5...

Mehed rääkige, kuidas otseküttega diiselpuhur võib mõjuda värvitööle? Kas võivad tekkida silikonaugud? Diisel küll põleb seal puhtalt aga kas õhku sattunud heitgaas võib auto pinnale langedes jääda õline?

Endal kogemustes et need nn silikoni/rasvaaugud tekkivad vaid viimase, st värvikihiga hoolimata kütteseadme olekust(sees või väljas). Kruntimisel seda ei tekki.

freerider kirjutas: Kas võivad tekkida silikonaugud? Diisel küll põleb seal puhtalt aga kas õhku sattunud heitgaas võib auto pinnale langedes jääda õline?

Nendest silikoni kraatritest võiks lausa raamatu kirjutada,vahest tulevad need krt teab kuskohast.Näit.kui samas ruumis kus on poleeritud,on väga suur tõenäosus,et võib tulla,see tegelt ongi,1 saatanast anomaalia.Õnneks viimasel ajal omal niiväga pole seda enam sattunud ja ega ka värvimist pole olnud eriti
Momendil pakane soosib metsatöid

tomkulibin kirjutas:Mina sain täna u tunni aja pärast riideid vahetada...

D puhur kütab ikka peris võimsalt,kuigi see mul sätitud garage ühte nurka,põhiliselt v.kapi kütte tarvis.Enmv.12 x 5 x 3.5 m ruum,saab tunniga + 15 sisse,puukütte kolded peavad samaaegselt uhama,muidu kohe kui föön välja lülitada,hakkab temp.langema.Hommikuks langeb sise temp.ikka nulli,kui õues alla -15 Vundament niipalju kui seda siin seal on,on muidugi soojustamata ja ega need seinadki teab mis õige pakksusega pole Niiet pakasega peavad koguaeg kased praksuma,niikaua kui oma metsast võtta,pole ullu...

Oles küsimus,et mis krdi lätakas see selline,mazda 6 2006 a.juhiukse sise külje ala servas.Oles justkui vee kanali,või?miks selline peab seal peal olema.

Ehk on see nn tagasilöögi klapp, et laseb vee välja ja tagasi ei lase ei tolmu ega serva vahelt pritsivat vett Siiamaale olen vaid ava näinud sellistes kohtades, et miski jura veel otsa ehitatud... ega roostekindlus sellega vist paranenud pole, ussitab ikka.

Selliseid avasid kõikide uste alaservad ning pagasiluuk täis.
Kõige kurvem see, et need kipuvad ummistuma ning siis on rooste kerge tulema.

Mazdal tõesti kummalised vigurid selleks otstarbeks sinna aretatud. Kuna ukseklaasi tuhendid ei ole just eriti tihedad ja elastsed ,siis on uksest läbi voolava vee kogus suurem ,ning selle välja pääsemiseks on eriseadeldised vajalikud.