Mazdaklubi

Käsipiduri trossid said bensiinis ligunedes uuesti liikuvaks. Ei kasuta seda ja kipub kinni jääma. Süüdet keerasin nõksa varasemaks. Muus osas kalla ja talla. Ülevaatust jätkuvalt ei ole, summuti sukk kergelt lekib ja ei hakka ennem minema. Viimase paagitäie kulu 7.08l/100km. Kedagi kulud täpsemalt huvitavad, siis kõik mu viimase aja autod on saanud täpselt tankimised kirja, GH puhul kõik muud kulud ka. Siit saab näha.

Linnavahel tuleb vahest uuemale kolale vanakooli tutvustada.



Salong on minu arvates ideaalne. Üleliigne tilulilu puudub, väga mõnus.

Kundepoolse esitulega jama. Ei tule emba kumba plussi ega ka miinust pistikusse. Elektriskeemilt saan aru, et tuledele tuleb toide otse lülitist ja kusagil on parema ja vasaku tule juhtmed kokku liidetud. Vasak tuli põleb ilusti. Kust seda ühendust võiks otsida?

justin.keiss kirjutas:... Ei tule emba kumba plussi ega ka miinust...

Veidi arusaamatu, kumb kadunud on siis + või -?
+ puhul võib hargnemine olla lülitis, lüliti pistikus, suvalises kohas juhtmekimbus või juhtmestiku hargnemise koha läheduses, kus ühe tule juhe hargneb teise tule poole.
Miinus- ilmselt miskine massiühenduse kadumine(ealised iseärasused), lihtsaim viis lisajuhe vahetult tule pistiku juurest otse keresse.

Kõik on kadunud. Lähi ja kaugtule + ja ühine -.

E: Otsisin pool tunnikest, ei leidnud kohta, kus tulede toited kokku liidetakse. Vedasin esialgu läbi relee juhipoolsest tulest toite, sai vähemalt ülevaatusel ära käidud. Kohalik konstaabel juba noomis, et kaua sa ikka ilma sõidad.

justin.keiss kirjutas:Kõik on kadunud. Lähi ja kaugtule + ja ühine -...

Sellest võiks järelduse teha, et keegi on kaabli läbi lõiganud, Niisama lambist 3 juhet korraga otsa ei saa.

Siduritross elas oma aja ära ja poolitus mõned kümned kilomeetrid kodust. Pole veel tegeleda jõudnud, ilmselt letikaup see poes ei ole ka.

Üle kolme aasta sai garaažis kopitav F2T GD käima aetud. Peale valju hüdrotõukuri ei ole midagi muutunud.

Sain lõpuks mahti siduritrossi uuega asendada. 14 eurot ja natuke nokitsemist. Selle ajastu lihtsat Jaapani autot on täielik unelm putitada. Ruumi on isuga ja kõik on mõnusalt lihtne.
Vana oli pooleks mis pooleks.



Paak värsket 98-t täis ja veereb kaunilt.

ulme kena ikka, ka see punane

psyaddict kirjutas:ulme kena ikka, ka see punane

Vanad autod ongi ilusad jah.

Mingi hetk vedasin endale koju BF GTXi esiistmed ja nipet-näpet muud kola ka. Istmete kinnitus ja ka siinide kinnitus istmepõhja külge on hoopis teine, kui praegustel. Ei teagi, kas tasub ehitama hakata. Iseenesest tuusalt koleda välimusega on GTXi toolid küll, sobiks hästi ajastuga kokku. GTXi kapott vedeleb ka, eriliseks teeb ta vahejahuti jaoks tehtud kerge kõrgem osa kapotil, jällegi näeb lahe välja. Aga seda ei saa ka kasutada, pärit on pre-fl autolt ja esituled erinevad neil natuke. Pre-fl täiesti kandiline, fl mudelil on üks nurk maha võetud ja kapott mõeldud seda täitma. Samuti seisab GTXi ülemine tiib. See on luukpärale ja ka ei saa kasutada.

Kapotil olevad täpikesed on kellegi poolt remonditud kivitäkked. Silikooniga.

Huh. Pole head kuiva kohta, kus liikurit hoida ja rooste närib kiirelt. Kerged parandused koduste vahenditega ja saab see suvi veel veereda. Edasi ei teagi. Taastamiseks pole mitte jõudu. GY varuosa peldik sai ka ära veetud, et päris peldikule selle taga ruumi teha.

Millega võiks roostet immutada, et veidikegi kasutusiga pikendada? Mõtlen just peidus olevaid kohti. Stange alt ilmus nii mõndagi välja. Ei hakka lähedalt pilte tegema, rikub teil ka tuju ära.

justin.keiss kirjutas:..Millega võiks roostet immutada, et veidikegi kasutusiga pikendada? Mõtlen just peidus olevaid kohti...

NN sisepindade vahad on üpris hea imbuvusega, vedelad. Mõned komplekteeritud ka pikema kõrrega, et saaks sügavamale pritsida.
Aga need on ennetava ja kaitsva toimega. Roostesurmad ei kõlba jällegi eriti seepärast, et neid peaks peale reageerimist millegiga töötlema/katma.
Olen mõnda aega kasutanud ollust, millel on väidetav kaitsev kiht tekitatav, mis peaks ka omama mitte ainult keemilist reaktsiooni rooste muundamisel, vaid ka tekitab miski kaitsekooriku. Leidnud olen seda ehituspoodidest: https://holzprof.ee/et/hp-anti-rust-eesti/
Eelmine aasta suvel, sai üks poritiib maha kantud ulatuslike roostekahjustusete pärast. Kraapisin lahtise rooste pealt ja immutasin sellesama ollusega ja jätsin lageda taeva alla. Siiamaani õues tuule ja vihma käes, paraku soolalund pole talle peale pritsinud ja mehhniliselt pole ta vigastada saanud, ehk pole päris kasutuslikud tingimused kui oleks liikuri küljes olnud. Aga sellegipoolest on kaitsev kiht peal ja roosteussike pole uut pesa ehitama hakanud. Kui meelde tuleb teen lähipäevil pilti hetkeolukorrast.

Ma seda hulk aastaid kasutanud,siseõõnsustes ja õli löga takka,vedel kui vesi poeb igast prakku.Vedeleb õuel üks mazda univ.enam teagi kui mitu a.ja on selle antirustiga sisse immutatud,säilib

Lubatud pilt: https://photos.app.goo.gl/k5M4xAdmbRKGwo68A

tomkulibin kirjutas:Lubatud pilt: https://photos.app.goo.gl/k5M4xAdmbRKGwo68A

Tundub täitsa toimetavat. Hind ka päris soodne kraamil. Ujutan üle sellega.

Mel, mis õliollust sa kasutad? Suvaline mootoriõli või segad ise mingi retsepti järgi kokku? Mu BFi põhjaalune on eelnevate omanike poolt miskise lägaga kaetud. Tundub nagu õli millegiga segatud. Ikka veel üsna elastne läga.

Õli puhul on vas kindlam tarkade poolt kokkusegatud ollust kasutada, isekeedetud lägal võivad olla pikas perspektiivis ettearvamatud kõrvalmõjud(rooste koguneb pleki ja kaitseolluse vahele)
Kerevahasid ja mastikseid erinevaid saada, sisepindadele pigem vedelamat ollust, mis ise laiali valgub, väljas pool võiks olla miskise löögikindlusega elastne kaitsekiht.

Natuke sai kõpitsetud. Esimesed tiirud ka tehtud. On mis on aga 300.- maksnud 33 aastat vana liikuri kohta hea küll.

justin.keiss kirjutas:.

? Suvaline mootoriõli või segad ise mingi retsepti järgi kokku? Mu BFi põhjaalune on eelnevate omanike poolt miskise lägaga kaetud. Tundub nagu õli millegiga segatud. Ikka veel üsna elastne läga.

Nonii põhja alla olen virutanud ikka poe kraami,kuda kunagi kätte juhtunud,põhja mastiks,ikka odavama otsa tooteid.Teroson muidu loetakse vist kõige kvaliteetsemaks Dinitrol pole ka paha.Aga need peidu kohad sinna teind saeketiõli 5L ja 1L kerevaha poe kraami sisse,sellises vahekorras.Et niikui ss õli oleks see vedelam mis igast servade vahele poeb.Nhjh niiolen toiminud,on see see kõikse etem krtsedateab.Tundub niikui kestavad,soovitav iga paari kolme aasta takka uuendada-.

Üle pika aja sai käima aetud ja veidi kõpitsetud. Tõstsin nõks kõrgemaks, kuna tuleb seda nüüd igapäevaliikurina kasutada mõne aja. Summuti suka vahetasin välja ja uus õli mootorisse/kasti. Kärukonksu panin ka tagasi. Tehnoülevaatus läbitud ja saab ilusti legaalselt ringi veereda.

Ratta suurus TÜV poistel probleeme ei tekitanud?

tomkulibin kirjutas:Ratta suurus TÜV poistel probleeme ei tekitanud?

Minu teada ei pea alates 2019 suvest ratta mõõdud enam tootja poolt ette nähtud mõõtudele vastama. Riigiteatajast ei viitsi otsida aga kiire google peale leidsin mingilt TÜV punkti kodulehelt:

Loobutakse piirangust, mille kohaselt võis sõidukil kasutada ainult sõiduki valmistaja ette nähtud rehve, muudetakse talverehvide kasutamise tingimusi ja naastrehvide nõudeid.

Rehvi mõõtmed peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda.

Igast uhke,kui ikka mõni maasu uunikum ka veel liikvel on

Mel kirjutas:Igast uhke,kui ikka mõni maasu uunikum ka veel liikvel on

Ikka ikka. Hea odav sõita sellisega. Ja et veel odavam oleks, tirisin täna GY-lt LPG süsteemi maha ja paigaldasin BFile. Nüüd peaks vähemalt 50% veel odavam kilomeeter tulema.

Tuleb vastavalt võimalustele toimetada. Normaalne garaaz puudub, seega lageda taeva all käib kah.



Natuke vajab veel timmimist aga täitsa sõidetav.



E: Mingil põhjusel ei jää bensiinipump vait, kui pihustid kinni ja gaasil sõidan. Või ei tea see B6 aju, mis latis rõhk on ja millal pump seisma panna? Ühtegi rõhuandurit vms silma küll ei hakanud. Paigaldasin hetkel lihtsalt lüliti, millega katkestan kütusepumba relee massi. Mis ta tühi ikka lööb.

Ajul pole miskit infi gaasi kasutamise kohta. Kütuse rõhku reguleeritakse mehhaanilise rõhu regulaatoriga ja pump pannakse käima õhulugejast saadud infi alusel(ühk liigub, st vaja ka kütust). Käivitamisel antakse enne starteri rakendamist miski lühike impulss, u mõni sek.
Ehk et pumba tööd saab juhtida kas pumba relee juhtimisega või õhulugejast tuleva impulsiga, mis sammuti läbi aju juhib releed.

tomkulibin kirjutas:Ajul pole miskit infi gaasi kasutamise kohta. Kütuse rõhku reguleeritakse mehhaanilise rõhu regulaatoriga ja pump pannakse käima õhulugejast saadud infi alusel(ühk liigub, st vaja ka kütust). Käivitamisel antakse enne starteri rakendamist miski lühike impulss, u mõni sek.
Ehk et pumba tööd saab juhtida kas pumba relee juhtimisega või õhulugejast tuleva impulsiga, mis sammuti läbi aju juhib releed.

Seda tean jah, et ajul mingit infot pole. Ma ei ole talle seda ju saatnud. GG-l lükkas kütusepumba tagant ära, sest bensiinipihustid olid suletud ja latis piisav rõhk. Ilmselt. Aga igatahes vait pump jäi. Lihtsaim variant ongi siis kütusepumba releed juhtida gaasisüsteemi abil. Hetkel lihtne lüliti ja tegelikult töötab see ka piisavalt hästi minu jaoks.
Huvitav, kui laseks sellisele vanale masinale gaasi kusagil töökojas paigaldada, kas timmivad bensiinipumba katkestamise ka peale või lööbki terve aja niisama see pump..

Igatahes, kui kunagi ei tea millal GD F2T ka sõidukorda saan, oleks huvitav sellele ka gaas peale saada. F2 mootoreid kasutati mingitel tõstukitel, mis töötasid ainult gaasil. Seega peaks ju gaasivalmis olema põhimõtteliselt. Interneedis olen mõnda Austraalia dragi masinat gaasil sõitmas näinud, hea seadega tundub täitsa asjalik olevat.

Ikka toimetab igapäevaselt. Ainuke konksuga auto hoovis ja sai täna Tallinnas velgi/rehve toomas käidud. Kulu isegi mõistlik, arvestades, et käru sabas. B6 mootoril tundub madalal otsas suht okeilt väänet olevat, see ehk aitab. 95km/h gpsi andmetel, mõned möödasõidud veokatest ja 10.61L/100km. 243km maksis tänase veidi kallima gaasihinnaga 16.47.-