626 94a. käsipiduri tuli armatuuris

626 94a. käsipiduri tuli armatuuris

PostitusPostitas Anonymous » 26 Mär 2005, 00:43

hakkab kõvema pedaalileastumise peale põlema , korraks ja siis kustub...pakutud on piduriklotsid vahetada...on kellelgi veel mõtteid?
Anonymous
 


Re: 626 94a. käsipiduri tuli armatuuris

PostitusPostitas choise » 26 Mär 2005, 00:55

pennu kirjutas:hakkab kõvema pedaalileastumise peale põlema , korraks ja siis kustub...pakutud on piduriklotsid vahetada...on kellelgi veel mõtteid?

kui sul õli normis on siis on tavaliselt jah piduriklotsud!
choise
 


PostitusPostitas Laika » 26 Mär 2005, 10:10

Mul sama asi, kui väiksemastki august läbi sõidan ja auto saab pisut raputada, kuid asi selles, et käsipiduri hoob teeb väikse hüppe ja lüliti on suht tundlik... Oled sa kindel, et sul sama asi ei kaasne kiirendamisel?
Laika
 


PostitusPostitas Anonymous » 26 Mär 2005, 23:26

Laika kirjutas:Mul sama asi, kui väiksemastki august läbi sõidan ja auto saab pisut raputada, kuid asi selles, et käsipiduri hoob teeb väikse hüppe ja lüliti on suht tundlik... Oled sa kindel, et sul sama asi ei kaasne kiirendamisel?


kiirendamisel ple veel tähele pannud, ainult pidurdamisel...samas täna päev otsa linna vahel liigeldud ja ei midagi...
Anonymous
 


PostitusPostitas Laika » 27 Mär 2005, 01:56

Ma nüüd ei tea, palju see sind aitab, kuid copysin manuaalist pidurite kohta vastava lehe. See rohkem ameeriklaste jaoks, kelle IQ on teadagi...
Ehk on abi, kui jama peaks jälle korduma, vähemalt ma üritasin.
Laika
 


PostitusPostitas Deus » 27 Mär 2005, 17:02

aga kui kruvida käigukangi juurest veidi pingule trossi, siis ka seda jama juhtub? klotsid ikka kuluvad.
Rooste tahab minu masinat :(
MyMazda
Kasutaja avatar
Deus
 
Postitusi: 62
Liitunud: 22 Mär 2005, 23:58
Asukoht: liikuv

PostitusPostitas insane » 27 Mär 2005, 22:19

mul sama mazda ja oli sama probleem, pidurivedeliku taseme andur reageerib väga "varakult"
Ise tegin pidurivedeliku vahetuse ja tuli kustus.
insane
 


PostitusPostitas Anonymous » 02 Apr 2005, 10:36

aitähh vastanutele...esialgu sai masin uued tagumised piduriklotsid...kuna need olid tõesti väsinud olekuga, praegu ok.
Ei hakka uut teemat tegema, kuid kas keegi oskab mulle seletada, mis loom see lamda on..just ülevaatusel üks selle mainis, et on lamda läbi...minuteda peaks sellega kaasnem suurenenud kütusekulu ja ebaühtlane mootori töö...ise küll aru ei saa praegu midagi, on ideid?
Anonymous
 


PostitusPostitas Anonymous » 02 Apr 2005, 12:46

Vabandan, et natuke liiga pikk :oops: , aga seeeest asjalik

HEITGAASIDE LAMBDA JA LAMBDA ANDUR.

Heitgaaside analüüsimisel on üheks oluliseks teguriks LAMBDA väärtus. Lambdat nimetatakse ka liigõhu teguriks mille väärtus saadakse kui tegelik õhu kogus küttesegus jagatakse teoreetiliselt vaja mineva õhu kogusega. Seega kui küttesegu on vahekorras 14,7kg õhku 1 kg bensiini kohta siis on LAMBDA 1,0.

Keskkonnaministri määrus lubab lambda väärtuse kõikumist väiksemaks ja suuremaks 3 sajandikku st. 0,97 – 1,03. Kui heitgaasis on kõrgendatud hapnikujääk (torustiku ebatiheduste ja aukude tõttu milledest imetakse lisaõhku) siis on ka lambda väärtus vale mõõdetuna sumbutaja otsast. On üksikuid juhtumeid kus küttesegu doseeritakse nii lahja, et mootor töötab vahelejätmistega mille tulemusena suureneb samuti hapniku hulk heitgaasis sest ta ei osalenud bensiini põletamisel ja LAMBDA väärtus on jällegi paigast ära. Lambda väärtus tuleb arvesse võtta kui auto on varustatud niinimetatud LAMBDA ANDURIGA ehk hapnikuanduriga.

Oma töös olen reguleerinud sadu sissepritsega ja karburaatoriga autosid ning sättinud küttesegu koostise LAMBDA väärtuse järgi paika vaatamata sellele, et masinad ei omanud lambdaandurit...

Kuidas siis töötab see LAMBDA ANDUR? Lambdaandur on väliskujult süüteküünla sarnane ja on keeratud vindiga väljalaskekollektorisse, või heitgaasitorusse või katalüsaatorisse. Oma ehituselt kujutab ta keemiatundidest tuttavat katseklaasi-kolbi mille sees on tsirkoonium ja sinna sisse on asetatud veel üks väiksem kolb nii, et tsirkoonium jääb kahe kolvi vahele.

Välisõhul on vaba juurdepääs sisemisesse „kolbi“, välimise kolvi pind puutub kokku heitgaasidega. Seega ühelt poolt puutub tsirkoonium kokku heitgaasidega ja teiselt poolt välisõhuga. Heitgaasides on kuni 5% hapniku ja sisemises kolvis olevas välisõhus 21% hapnikku. Sellises olukorras hakkavad välisõhu hapnikuioonid tungima läbi tsirkooniumi kihi väljalasketorustikku mis tekitab pinge (0,4 kuni 0,8 volti) Kaudselt võib asja vaadata kasutades ühendatud anumate seadust. Kui heitgaasis on normist vähem hapniku siis välisõhus olevad hapnikuioonid tungivad läbi tsirkooniumi kihi intensiivsemalt.

Kui heitgaasis on hapniku normist rohkem siis on välisõhust tulevate ioonide liikumine läbi tsirkooniumi palju aeglasem ja lambdaandurilt tulev pinge väiksem.

Lambda andurit saab kontrollida testriga, mõõtes väljundpinget. Tavaliselt kasutatakse katseeksituse meetodit. Autodatast uurides selgus, et lambdaandur hoiab heitgaaside CO 0,5 – 1,5% kanti, et katalüsaator suudaks raskusteta oma ülesannet täita.

Andur annab kompuutrile sekundi jooksul kuni 16 korda informatsiooni selle kohta kui palju on heitgaasis järgi hapniku. Kui hapniku on liiga palju siis arvuti annab pihustitele käskluse kauem avatud olla suurendades sellega bensiini kogust. Kui hapniku on liiga vähe siis vähendatakse bensiini kogust. Kui autol on lambdaandur siis on tal kindlasti ka katalüsaator. Sellise koosluse kohta öeldakse, et tegemist on aktiivse katalüsaatoriga (autodatas kasutatakse tähistust R-KAT)

Lambdaandur aitab kompuutril kamandada pihusteid nii, et küttesegu oleks optimaalne, et katalüsaator tuleks hõlpsalt toime heitgaaside järelpõletamisega.

Kui autol on kaks lambdaandurit (üks enne katalüsaatorit ja teine pärast katalüsaatorit) siis arvuti kontrollib viimaselt lambdaanduritelt saadud info põhjal, kas katalüsaator on toimiv või mitte. Kui asi toimib siis on katalüsaatorisse sisenevas heitgaasis suurem kogus hapniku kui katalüsaatorist väljudes sest heitgaasis järgi jäänud hapnik kasutatakse ära katalüsaatoris gaaside järelpõletamisel st. hapnikuga reageerimisel.

Kui lambdaandur asub väljalaskekollektorist kaugel siis sellisele andurile on sisse ehitatud kuumutusspiraal mille abil pärast külma mootori käivitamist kõetakse lambdaandur kiiresti 300-600 kraadini mis on anduri tööle hakkamise temperatuur.

Juhul kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku. Sellisel juhul annab lambdaandur arvutile signaali selle kohta, et segu on lahja kuna hapniku kogus on normist suurem (tegelikult segu ei ole lahja) ja automaatselt segatakse palju rikkam segu mis omakorda tingib katalüsaatori töökoormuse suurenemise ja hiljem riknemise.

Kasutatakse ka titaanandurit (tavaliselt 4 juhtmega) kus hapniku mõjul muutub lambdaanduri takistus ja sellega saab arvuti vajalikku informatsiooni. Tollele andurile antakse peale 5 voltti kus takistuse muutusega muutub ka pinge. Need andurid omavad sisseehitatud küttekeha (valged juhtmed) mis tõstavad anduri temperatuuri 600 kraadini.

Kasutatakse ka lineaarset lambdaandurit (6 juhtmega) mis on juba samm edasi ja siin tuleb andurist pinge mis kõigub +1 (lahja segu) ja -1 voldi(rikas segu) vahel. Selline lambdaandur on kasutusel lahjasegumootoritel ja anduri töötemperatuur on kuskil 750 kraadi ja selline olukord saavutatakse paarikümne sekundiga kuna anduri kütmise teeb ära sisseehitatud küttekeha.

Osadel autodel on katalüsaator aga lambdaandurit ei ole tehase poolt. Sellised masinad omavad siis passiivset katalüsaatorit (autodatas tähistatakse U–KAT) Tihti omavad sellised autod diagnostika toru mille kaudu saab heitgaase analüüsida enne katalüsaatorit. Siis saab meistrimees reguleerida heitgaasi CO% õigeks enne katalüsaatorit mis on tavaliselt 0,5-1,5. Võrreldes CO% väärtuseid mõõtetorust ja summutaja otsast, on võimalik hinnata passiivse katalüsaatori korrasolekut.
Anonymous
 


PostitusPostitas Anonymous » 05 Apr 2005, 13:24

....viiimase peal... :!:
Anonymous
 



Mine 626/MX-6/Xedos-6/6

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist

cron