Tervist kõigile.
Olen tõesti üpris passiivne olnud ja seda ka enamjaolt ühel üpris kurval põhjusel. Elan endiselt Belgias, masin on olnud viimased 1,5a Eestis ning mul on sisuliselt puudunud võimalus seda sealt ära tuua, sest masin oli sõidukõlbmatu ja lahti lammutatud Choise'i garaazhis. Nimelt oli mul kavas tuua Jaapanist KLZE mootor ja installeerida see Eestis, kuid Choise (Henry S., choisegarage) suutis mu ära veenda selle mõttetuses ning pakkus välja lahenduse, et teeb ise mootori kapremondi. Telefoni teel aga selgus pidevalt hirmsaid teateid, kuidas kõik on masinas ja mootoris läbi, väntvõll vajab vahetust, mootorit vaja välja tõsta, vedrustuses on kõik läbi ja vaja uusi juppe jne.
Ok, võtsime siis selle suurprojekti ette ning eeldasin, et seda kõike tehakse nagu lubatud, selleks vastavas garaazis, mis puudutab mootori kap. remonti., mitte isiku isiklikus kodugaraažis.
Masin pidi valmis olema juba eelmise aasta jõuludeks, kuid miskipärast oli alati tegijal sada põhjust, miks mootorit ei saanud kokku panna jne. Küll oli vaja oma enda autot tuunida, siis nimetati põhjuseks töötuks jäämine, vabandusi oli alati kuhjaga. Kõigi mootori varuosade ja tööde eest sai kenasti makstud agajuba eelmise aasta kevadel.
Asi muutus tsirkuseks kui juba neljandat korda Eestis käies vaadati mulle süütute silmadega otsa kui jälle nägin kokku panemata masinat ja tegemata töid. Maikuus jõudis Henry siis lõpuks niikaugele, et saadi mootor "käima", kuid ainukeseks veaks oli tühikäigul välja suremine. Juulis sai masin ka suure vaevaga siiski Mazda näitusele viidud, mille järgselt lendasin taaskord tagasi Belgiasse, kuigi oli plaan masinaga tagasi sõita, sest endiselt ei olnud sellega võimalik mingit reisi ette võtta. Masin jäi Eestisse parklasse, sest peale sellist kogemust oli senisest saagast ning sos-seppadest küll. Olleks ise endisel Belgias, tellisin Tallinnas masina viimise veel nahatööde lõpulemiimiseks, kuid tee peal suri masin lõplikult välja ning veeti treileriga ühte remonditöökotta, kus lasin kõik senised tööd üle kontrollida.
Sealt sain aga "meeldiva" uudise, et mootoriga pole selgelt midagi tehtud - väntvõll, kolvid, kolvirõngad, klapisääretihendid - kõik on kenasti sama vanad kui nad olid ka 1,5a tagasi. Ehk siis tuli välja tõsiasi, et pisut mootorikaanele sprayd lastes ja kolvirõngaste vahetusega terve suur ettevõtmine oli piirdunudki. Lisaks tulid välja ka kõik muud "tööd", milleks varuosi ja raha Choise oli sisse nõudnud, lootes, et Belgiast Eestisse naasmisena ei ole mul aega neid üle kontrollida, sõidan kiirkorras tagasi ja "äriprojekt" osutub üliedukaks. Ma parem ei hakka neid summasid siin välja tooma, mida nimetet ärimees kõrvale pani ning panen selle endale kirja kui "õppetunni".
Pika vassimise (väidetavalt keegi, kes tema garaažis seda tööd tegi, olevat koos väntvõlli ja hüdrotõukuritege tõenäoliselt minema jooksnud) peale tunnistati ka lõpuks telefonis ja ka kirjalikult üles, et "vahetamata jäid mõned osad...." ning pakkus välja varastatud summadele tagasimakse graafiku maksimaalselt 1500kr kuus, sest rohkem ei võimalda kahjuks pere sissetulek.
Ma pikalt siin tervet saagat kirjeldama ei hakka, kuid on tõesti kurb, et Eestis on endiselt taolisi tegelasi, kes oma tuttavate tagant varastavad ning on raha nimel tegema täiesti müstilisi ja mõistetamatuid tegusid. Aga
lets look at the brigth side: ega ma ausalt öeldes siin autost puudust ei tunnegi, ratas on palju tervislikum sõiduvahend töö käimiseks