Mazdaklubi

Tsiteeri Teavita postitusest meeskonnale



Laupäeval jõustuvad liiklusseaduse muudatused, mis lubavad kiiruseületajaid karmimalt karistada.
Kuna kiiruse ületamine on jätkuvalt raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste kõige levinum põhjus, on liiklusseaduse muudatuses karmistatud just karistusi lubatud sõidukiiruse ületamise eest.


Seega võib sõidukiiruse ületamisel kuni 20 km/h karistada senise kümne trahviühiku ehk 600 krooni asemel 30 trahviühiku ehk 1800 krooni suuruse trahviga.

Sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 6000 krooni (enne kuni 3000 krooni) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni nagu varemgi. Karmimaks muutus aga karistuse osa, mille kohaselt võib senise kuue kuu asemel juhtimisõguse ära võtta kuni aastaks. Samuti võib kihutajaid karistada auto arestimisega.

Endiselt võib aga kohaldada nii rahatrahvi kui ka aresti korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

Kui autojuht on tekitanud liiklusohtliku olukorra, sätestab seaduse muudatus senisest rangema karistuse. Liiklusohtlik olukord on hoolimatu möödasõit, foori keelava tule ajal ristmikule või ülekäigurajale sõitmine, samuti reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine.

Eraldi kehtestab seadus turvavööta sõitmisel kuni 3000 krooni suuruse trahvi. Turvavöö korduva kinnitamata jätmise eest karistatakse kuni 6000 krooni suuruse trahviga.

Erinevalt varasemast võib juhtimisõiguse ära võtta ühe aasta asemel kuni kaheks aastaks, kui eiratakse sõiduki peatamise märguannet või põgenetakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Oluline on, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja teaks hästi inimest, kellele ta on andnud oma sõiduki kasutada. Andmeid sõiduki kasutaja kohta tuleb säilitada kolme kuu jooksul.

See nõue aitab paremini tuvastada liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kasutajat ja omanik ei saa enam väita, et ta ei mäleta, kellele ta sõiduki sel päeval ja tunnil volitas.

Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna ülemkomissari Margus Kotteri sõnul annavad liiklusseaduse muudatused politseile karistuse määramisel suurema valikuvõimaluse. «Enam ei pea politsei piirduma rahatrahvi tegemisega, vaid võib kohe võtta ära juhtimisõiguse. See tähendab, et saame olla rangemad,» ütles Kotter.

1. aprillil 2009 jõustub liiklusseaduse muudatus, millega nähakse ette vastutus mootorsõiduki kasutaja andmete mitteesitamise eest. 1. juulil 2009 jõustuvad seadusemuudatused, mis puudutavad joobes juhtimist ning sätestatakse tõendusliku alkomeetri kasutamine. Kiiruskaamerad seatakse üles tuleva aasta teises pooles.

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse sätted, mis on avaldatud 17. detsembril 2008 Riigi Teatajas (RTI, 54, 304) jõustuvad erinevatel aegadel. Selle aasta 27. detsembril jõustuvad liiklusseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku muudatused.

õige tegelikult, autosid tuleb niikuinii juurde ja nn "vastassuunda kaldumised" on nagunii 95% napakad möödasõidud - et äkki jõuan. nuh a äkki ei jõua ja siis on six feet under

20 km/h üle ja ainult 1800. See nagu ei tekita erilist hirmu või sellist. Okei mõni vectra mees hoiab end tagasi selle summa pärast, aga no need kes jõuavad endale sellise auto soetada millega põhiliselt rallitakse tänavatel. Neile on 1800 nagu lumme k'sta.

Olen eelkõnelejaga täiesti nõus. Toon siinkohal ka näite. Erinevates paikades kasutatakse märgistusele lisaks üle tee jooksvaid valgeid ribasid (näiteks Tartusse sisse sõites) mis annavad märku ka vibratsiooniga, et on aeg 90 pealt saada kiirus 50 alla.
Minu väike pukats hüppab ja põrutab nende peal nagu kits, kes tagajalgu üles viskab, kuigi minu auto ei ole juba tehniliselt kiireks sõiduks sobilik.
Samas need masinad, mille suur mootor ja mürasummutus (passatid, audid, bemarid, mesad, maasturid ning avensised... jne) ning mis minust maanteel nagu s*ttuvast küülikust mööda vuhisevad, ei tee sellist märgistust märkamagi, sest vedrustus neelab selle koos auto pikkusega olematuks.
Seega oleks õigem, kui erinevad karistused oleks kas kooskõlas reaalse sissetulekuga või nagu arestimajas on - 18 000 trahviraha võib hetkel istuda ära 30 päevaga. Paremini aitaks aga 30 päeva ühiskondlikult kasulikku tööd - näiteks tänavate pühkimist ilusas oraanzis kombekas, millel seljal kiri "Arestimaja"

siis tuleb piisavalt kiiresti sõita,et kätte ei saada

ei tegelikult maanteid kasutan ka mina rahulikult,ca 90-95 ja möödasõite peaaegu et ei teegi, võin rahulikult 80-ga kellegi taga ka tiksuda kuna see et ma nüüd 100-sõidan ei anna praktiliselt mitte mingit ajavõitu,selle 10-15 minuti pärast küll keegi ära surra ei tohiks.
Kuigi jah,linnavahel olen ma vahel päris huligaan

2 jaanuar saan oma otsuse kah teada,tõnismäelt kristiine poole sõites on korraks 30 ala ja mina sõitsin seal mingi 54km/h tõesti ei pannud tähele ning ei osanud sellises kohas oodatagi sellist kiirust.
Ei teagi kas nüüd lähevad load ka hoiule.. on vist eelmisest sügisest kehtiv 600 eek kah,esimest korda sõitsin üldse tallinnas,pea laiali otsas ning magasin kanalis 50 märgi maha ja kohe võeti maha...

cabernet1 kirjutas:Olen eelkõnelejaga täiesti nõus. Toon siinkohal ka näite. Erinevates paikades kasutatakse märgistusele lisaks üle tee jooksvaid valgeid ribasid (näiteks Tartusse sisse sõites) mis annavad märku ka vibratsiooniga, et on aeg 90 pealt saada kiirus 50 alla.
Minu väike pukats hüppab ja põrutab nende peal nagu kits, kes tagajalgu üles viskab, kuigi minu auto ei ole juba tehniliselt kiireks sõiduks sobilik.
Samas need masinad, mille suur mootor ja mürasummutus (passatid, audid, bemarid, mesad, maasturid ning avensised... jne) ning mis minust maanteel nagu s*ttuvast küülikust mööda vuhisevad, ei tee sellist märgistust märkamagi, sest vedrustus neelab selle koos auto pikkusega olematuks.

Nende triipudega seoses tekkis küsimus. Kas nendest tohib üldse üle sõita? Eeskirjade järgi minu arust ei tohi...

Liikluseeskiri:
911. Ühekordne pidevjoon. Märgis:
1) eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada (joonis 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 14). Märgist ületada ei tohi; - Ei käi nende triipude kohta
2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared jt (joonised 11 ja 15);
3) tähistab parkimiskohti (joonis 15). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel; - Ei käi nende triipude kohta
4) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joonis 5). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt; - Ei käi nende triipude kohta
5) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest (joonis 13).

Ainuke mis järele jäi on 2. Ja selle kohaselt neid ületada ei tohi.
Topelt pidevjoon ta ka ei ole neid triipe on ju kolm seal ja ei ole nii lähestikku et meenutaks topelt pidevat. Järelikult on kolm pidevat joont millest liikluseeskirjade järgi üle sõita ei tohi

Seega oleks õigem, kui erinevad karistused oleks kas kooskõlas reaalse sissetulekuga või nagu arestimajas on - 18 000 trahviraha võib hetkel istuda ära 30 päevaga. Paremini aitaks aga 30 päeva ühiskondlikult kasulikku tööd - näiteks tänavate pühkimist ilusas oraanzis kombekas, millel seljal kiri "Arestimaja"

Muidu olen nõus et palgaga seotaks trahvid aga siis peab mingi miinimum kah olema muidu sissetulekuta inimesed võivad teha mis tahavad
Ja see ühiskondlik kasulik töö oraanzi kombekaga oleks vägagi mõjuv ja mina pooldaks selle sisseviimist.

Rixx, Cabernet mõtles neid triipe, mis on sõidusuunaga risti.

Jah just nendest ma rääkisingi. Ma tean neid jooni küll - ka Tallinna ringteel on need enne Jälgimäe ristmikku ja Viimsis Rohuneeme teel on enne ülekäiguradasid neid palju kohe

Eeskirjades nendest eraldi midagi kirjas ei ole - seega tuleb neid käsitleda kui ühekordseid pidevaid jooni, mille ületamine ei ole lubatud. Või ma eksin...

Hõmm, mis neist peaks siis vastasuunast mööduma?

ohjah, miks seda veel vaja on? ://
Teedel võiks siis olla ühtlaselt lubatud 110 km/h. Kes ei julge / ei taha / ei viitsi saab alati sõita 90 või 80ga.
Ma ei tea, mulle ei istu üldse, et sõita ka enam ei saa.
Võiks olla nii nagu inglismaal. Kiirtee - tuleb märk, et siin mõõdetakse kiirust, lased alla korra, sõidad radarist mööda ja annad edasi.

See seadus ei istu juba selliste pärast, kes muidu lasevad 110ga, tuleb kurv, pidurdavad 70 peale ja siis annavad nii minna, et eest ainult ära saaks.
Samamoodi ka siis, kui tuleb keegi vastu, kiirus kohe alaneb. Ja kui tekib võimalus möödasõiduks, siis läheb Tema kiirus üldse utoopiliseks, peaasi, et sa oma autoga tema omast mööda ei läheks.
Ja kui ma siis laekun oma suunda mingi 130ga, tema prsses kinni nagu takkjas, siis ma ei naudi eriti suuremaid trahve. Kui mina saan peaks ka Tema saama ning lisaks veel eriti mnniliku sõidustiili eest.

Aaa ja see küsimus ka, et kas seal Luise tänavas vms on siis 30?
Ma tean, et kui on maha joonistatud mingi märk, siis peab olema ka dubleering postina.

Rixx kirjutas:Jah just nendest ma rääkisingi. Ma tean neid jooni küll - ka Tallinna ringteel on need enne Jälgimäe ristmikku ja Viimsis Rohuneeme teel on enne ülekäiguradasid neid palju kohe

Eeskirjades nendest eraldi midagi kirjas ei ole - seega tuleb neid käsitleda kui ühekordseid pidevaid jooni, mille ületamine ei ole lubatud. Või ma eksin...

Ühekordne pidev joon on ka teepeenra poolne joon (täpne nimi läks meelest ), mida tohib ületada.
PIDEVAKS JOONEKS, mida ei tohi ületada loetakse tee telgjoont. Need jooned, mis on tõmmatud vibratsiooni tekitamiseks või tähelepanu äratamiseks ei ole päris need.

Samamoodi ei tohiks siis ületada ka maha joonistatud kiiruspiiranguid vms.

Architect kirjutas:ohjah, miks seda veel vaja on? ://
Teedel võiks siis olla ühtlaselt lubatud 110 km/h...

Meie liikluskultuur ja teeolud ei võimalda seda.
Tundub mulle, et ei mäleta Sa päris hästi seda mida tegelikult peas peaks olema igal juhiluba omaval isikul(mina pole erand) või ...
Soovitan süveneda liikluseeskirjade kommenteeritud väljaandesse. Enne esikaane avamist püstita endale eesmärk: selgusele jõuda, mis pärast on need jamad paberile pandud ja miks on karistatav nendest üleastumine.
Oma 26 aastase juhilubade omamise jooksul olen u 7-8 korda selliseid raamatuid servast servani läbi närinud. Päris kõigist nõuetest polegi lõpuni aru saanud, aga enamusest küll.
Loota ju võid et peetakse kinni LE-st, aga arvesta, et neist keegi kinni ei pea.
Majanduse langus käsikäes trahvimäärade suurenemisega ehk leevendab vähegi antud olukorda.
Jõulurahu soovides....
Abiks veel:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=927101
Samas ei leidnud seaduslikus väljaandes kommentaare neile "karvase" servaga tee serva pidevaid jooni ja ka ülekäigurajale eelnevaid risti jooni.
Nende kohta leidsin isiklikust mäluspoist, et need asjad on katsetus staadiumis ja tehtud on turvalisuse parandamise eesmärgil. Ka oli kunagi ülekäigu rajale eelnevad mõned meetrid teed punaseks värvitud(nägin kunagi ammu ja ainult Tallinnas tõnismäel), seegi on seadusega kinnitamata, nagu ka eelnevad märgistused. Ehk on küll ebaseaduslikud, kuid parendamiseks meie niigi segast maailma.

Architect kirjutas:

Rixx kirjutas:Jah just nendest ma rääkisingi. Ma tean neid jooni küll - ka Tallinna ringteel on need enne Jälgimäe ristmikku ja Viimsis Rohuneeme teel on enne ülekäiguradasid neid palju kohe

Eeskirjades nendest eraldi midagi kirjas ei ole - seega tuleb neid käsitleda kui ühekordseid pidevaid jooni, mille ületamine ei ole lubatud. Või ma eksin...

Ühekordne pidev joon on ka teepeenra poolne joon (täpne nimi läks meelest ), mida tohib ületada.
PIDEVAKS JOONEKS, mida ei tohi ületada loetakse tee telgjoont. Need jooned, mis on tõmmatud vibratsiooni tekitamiseks või tähelepanu äratamiseks ei ole päris need.

Samamoodi ei tohiks siis ületada ka maha joonistatud kiiruspiiranguid vms.

Aga üle sõidutee jooksvaid jooni ei saa ju käsitleda kui teepeenra äärseid jooni...

Kõik algabki liikluskultuurist ja -kultuuritusest.
Karistada võiks neid, kes tõesti teevad idiootsusi või lollusi.

Kultuuri meie teedel ei teki, see on selge. Paraneda ta võib, aga midagi täiuslik(k)u loota ei tasu.
Alati olen mõelnud, et vaesed Soomlased või mõned muud maalased, kes sõidavad täpselt 90ga ja nendest vuhisetakse mööda nagu parkijatest.

Juhilube olen ma omanud tõesti Sinust paarkümmend aastat vähem, aga sõitnud (kõrvalistmel) olen alates sellest hetkest, kui oma elu mäletan. Mitte, et see nüüd midagi peaks tähendama.
Sülitades kolm korda üle õla pean ütlema, et mind isiklikult trahvide suurenemine ei puuduta lootes, et mina politseid sponsoreerima ei pea.
Lihtsalt trahvi võiks saada tõesti need, kes on selle ära teeninud.



Nendel üle sõidutee jooksvatel triipudel on mingi oma nimi. Pealegi peaks nende kõrval olema tavaliselt pidev joon, et vastassunda ei tohiks kuidagi minna.
Kui ma oma autokooli õpetajat kuskil näen, siis uurin

Tegelikult peaks asjad saama korda ennem ülevalt ja alles siis altpoolt.

1. Valgusfooride töö peaks olema üheselt reguleeritud. Rohelise vilkumiste arv ning aeg, kui kaua. Lisaks peaks kollane põlema ühtmoodi kaua igas linnas, et ristmikule jäänud saaks ohutult manöövri lõpetada. Praegu on nii erinevates linnades kui ka erinevates linnaosades asi erinevalt lahendatud.

2. Märgid peaks olema paigutatud sinna kuhu vaja - Viljandis ühe algkooli juures on keset ühesuunalist tänavat ca 100 m kahesuunalist lõiku, sest linn ei ole siiani sinna märki paigaldanud.

3. Liiklusmärgid peaks olema kas soojendusega või vähemalt dubleeritud mõlemale poole teed, et saaks neist aimu nii lumetormis kui ka ühesuunalistel tänavatel, kui sinust paremal sõidab rekka või kaubik.
Ise olen riiki sedasi ka toetada saanud, kuna rekka varjutas märgi.

4. Maanteel võiks olla teavitavad märgid, et 200 m pärast kiirus max 70.
Hetkel on ainuüksi Tln - Trtu maanteel vähemalt 1 koht, kus 70 märk jääb kurvi taha ning teine koht, kus keset kurvi. Mõlemal juhul on seaduse rikkumise vältimiseks vaja pidurdada, mitte sujuvalt kiirust vähendada. Omakorda tähendab see libedaga olukorda, mis võib lõppeda surmaga.

Seega enne, kui suurendatakse trahve liikleja, kui lõpptarbija rahakotis, peaks algatama trahvide kogumise ametnike käest, kelle töö on tegemata, kelle pärast on meil liiklusohtlikud lõigud ja liiklussõlmed ning kes võtavad palgapäeval vastu raha ilma ühegi häbitundeta, et nende tegevus oleks võinud säästa inimelu, mis nüüdseks on omakeste leina saatel maamulda sängitatud.

Ma ainult plaksutan käsi ja ütlen jess, ma ei ole üksi

Üksi ei pruugi olla, kuid ettevõtlikke on liiga vähe.
Ise olen ammu mõelnud süsteemile JOKK. Peaks võtma nii kohalikust kui ka pealinna omavalitsusest loa miitingu/meeleavalduse korraldamiseks.
Kui antud aeg käes, peaks ostma samal päeval poest tõrviku ja uhiuue sõnnikuhargi, millega KOOS TSHEKIGA peaks minema linnavalitsuse/toompea ette meeleavaldust tegema. Samal ajal muidugi tõrvikut süüdata ei tohi.
Tulemus võiks olla, et poliitikud ehmuvad, et ongi käes aeg, mil Eesti rahvas kord ärkab ja rõhujate vastu tõuseb koos tõrvikute ja heinahangudega ent...... Samal ajal peab olema kaasas ostutshekk, millega tõendada politseile, et nn terariist ei ole mitte kurjade kavatsustega kaasas vaid sattus sinna kogematta.
a´la stiilis, et miitinguni oli aega, otsustasin uue tööriista osta, kuna oli samal päeval linna asja... ja kuhu mul seda siis jätta oli? Ära varastavad ju

Kahjuks ei ole võimalik panna foore täpselt ühtmoodi käima ......kõik ristmikud on erineva iseloomuga ja läbilaskevõimega .
Võtame näiteks L-virus Haljala kus on keset kyla foor ja siis Tallinna mingi suurema ristmiku (kahjuks ei tea ühtegi ristmiku nime Tallinnas ) ja paneme need sünkroonis tööle .......tulemus oleks palju vihaseid juhte ja kaos Tallinna poolel .

Ei, said valesti aru. Mitte Tallinna foore ei pea Haljala omaga sünkroniseerima vaid nii Tlnas kui Haljalas peaks foori roheline vilkuma ühepalju kordi ja kollane peaks põlema ühepalju sekundeid jne.

Evert kirjutas:Ei, said valesti aru. Mitte Tallinna foore ei pea Haljala omaga sünkroniseerima vaid nii Tlnas kui Haljalas peaks foori roheline vilkuma ühepalju kordi ja kollane peaks põlema ühepalju sekundeid jne.

Ehk siis üle-Eestiliselt kehtestatud norm, mis arvestab nii juhi reageerimisajaga kui ka 50 km tunnikiiruse pealt OHUTUKS peatumiseks vajaliku maa läbimiseks kuluva ajaga.
Liiga kiiresti vahetuvad värvid pahatihti (hoolimata asupaigast) lähevad vastuollu meie teedel liikuvate sõidukite pidurdusmaaga (meil liiklevad veel isegi mossed, millel ka ees trummelpidurid ning vanad ladad, millel puudub pidurivõimendi) Ning vastuollu puhtalt füüsika seadustega.
Kui aga seadusandlus ja füüsikaseadus ei ole kooskõlas, on tulemuseks olukord, mis valitseb meie riigi linnaliikluses

Rohelise vilkumine? Milleks? Võtame üldse ära nagu Soomes on tehtud. Siis pead koguaeg ristmikule lähenedes olema valmis pidurdama, et mitte kollase/punasega üle lennata.

Terv,
Pokenaut

Juskui sõitmine poleks juba praegu piisavalt põnev...

Nüüd siis on asi nii kaugel politsei improviseerib trahve välja lausa.
Tuttava-tuttav sõitis pühapäeva õhtul mustamäel autoga, ületas kiirust natuke politsei võttis kinni. Siis käsiti politsei autosse tulla, ja nii kui oma autost välja tuli sai laksti teise trahvi otsa, pimedas helkurita kõndimise eest.
Jah selliste meetoditega riigikassat edaspidi hakkame me kõik täitma, pange tähele varsti tuleb uus seadus, see kes on aasta jooksul vältinud trahvisaamist saab juba trahvivältimise eest ka trahvi.

jesusquintana kirjutas:Pange tähele varsti tuleb uus seadus, see kes on aasta jooksul vältinud trahvisaamist saab juba trahvivältimise eest ka trahvi.

Krt, ma mõtlesin, et hakkan just korralikuks. Aga noh kuna ma nii kui nii ei suuda rahulikult sõita, siis saan kusagilt paugu ära ikka.

ma sain täna otsuse kätte,tõnismäelt alla kristiine poole 30 ala
minu kiirus 57 ja 900-. eek preemiat,
ise ka ei uskunud,kartsin rohkem sinna 3000-. kanti