Maitea,oles justkui mingi ullult nõme anomaalia,õhta mõtlen,et nii ommen lähen ja teen oikus teen,ja siis vahin kui töll,miskit suurt ei liigu,aint puid topin ahju.Tööd oles niiet tapab,ole mees ja aint tee ja mis ma teen,nuuksun justkui väike laps.Imelik on neid ridu siin kirjutada,samas ega sellega töövärgiga suurt kuhugi jõudnud pole,taskud tühjad ja ega polegi imestada.Üle 10 a.oldud erategia ja mis sest vabadusest siis niiväga,pm.see mul ongi,ei muud ja õue poolikuid projekte täis,küllap need häirivadki kõikse rohkem,mitte mingil juhul ei tohiks tööd pooleli jätta,selline viga ongi mul tekkinud.Ei ole olnud niikui alla andja,ikka üritanud...ja ikka enmv.ausalt asju ajanud, sättisin interneti pildi galerii,et oleks ikka näha,ei ole lihtsalt mingi makro ja pahtli vend...vbl.oles aeg mõelda,et iga asi saab 1x otsa,see tegelt ikka suht räpane töö,tervise tapja ja küllap on maaksil ka õigus