Mazdaklubi

Kas kellelgi on homseks laenata vedrutõmmitsaid-rakiseid? Võib ka soovitada kohti, kus neid soodsalt osta saaks?
Järgi tuleks Tallinna lähipiirkonnas.

Vedrutõmmitsatena mõtled sa neid millega vedru kokku suruda, et nt. amorti vahetada?
Kui sa tänase päeva jooksul neid kusagilt ei saanud ja homme ikka vaja läheks siis hel. mulle päeval.
56362926 - või pagassi visata ja laenata.
Sellised:

Selle teema jaoks ilmselt hilja juba,aga teadmiseks,et kodus saab väga vabalt kasutada väiksemat sorti koormarihma lukuga.Vead pingule ja täiesti hästi toimib,meil järgi proovitud

Ja koormarihm ei saa hüpata kuskile maha ka

Olen nüüd ligi 2 nädalat laenatud rakistega olnud ja pean tõdema, et vägagi kulus ära. Panin vist V6 õliamordid(kasutatud aga korralikud) ette ja vedru oli väga kokku vaja suruda ning amordid välja tõmmata, et mutter peale läheks. 323F BA´le siis.
Muuhulgas selgus, et V6 amort on jäigem ja 2mm jämedama vardaga(20 vs 22) võrreldes 1.8 amordiga. Seega on ka tugilaager teistsugune natuke. Viilisin uue laagri ava natuke suuremaks ja praegu igatahes toimib. Auto on nüüd jäik, esiots ei kaldu kurvides, aga endiselt paras maastur. Hea talvele vastu minna.
Koormarihmad vms lahendus ilmselt poleks töötanud, isegi üks rakistest lendas korra pealt minema. Oleksin elu palju kergemaks teinud madaldusvedrusid paigaldades.

madoc kirjutas:Koormarihmad vms lahendus ilmselt poleks töötanud, isegi üks rakistest lendas korra pealt minema.

Koormarihm on õhem, mahub otstele lähemalt läbi pista erinevalt tõmmitsast, haarab ümber vedru ja ei saa kuidagi maha tulla.

madoc kirjutas:Oleksin elu palju kergemaks teinud madaldusvedrusid paigaldades.

Kokkusurumata madaldusvedrud(mitte kärbitud originaalid) ei pruugi olla lühemad

Madaldusvedrud peavad ju madalamad olema? Need on ju lisaks veel jäigemad kah, mismoodi nad siis autot madalamale vajuda lasevad kui nad originaaliga võrreldes sama kõrged on?

Pane tavaverdu madaldusvedruga kõrvuti, võta supler ühte ja mõõdulint teise kätte.

Ma näen, et sul on praktiline kogemus olemas, mul pole.
Palun siiski teoreetiline selgitus ka.

ma pole ka mingi madalduse-homo, aga ma üritan siis teooriat panna..

on 3 versiooni - tavaline, madaldusvedru ja coil-over, kus viimane on siis madaldusvedru koos reguleeritava amordiga.
Aga kui võtta madaldusvedru vs. tavaline, siis madaldus on siiski jäigem ja tugevam ja reeglina on ka ette määratud juba, kui palju ta autot madalamaks laseb reaalselt. See võib olla siis 5-35mm näiteks. Ehk siis kõige lahjem ja kõige odavam ei pruugi tuhkagi madaldada, aga tunduvalt jäigem on ja mõni väidab, et kohati ka mugavam, kui originaal. Praktika näitabki, et madaldusvedru ilma coilita on lihtsalt jäigem ja tundlikum rung, kusjuures tagasiside roolist on tõesti tunduvalt parem. No eks relakaga originaalilõikajaid on ka, aga seal võib asi kriitiliseks muutuda raskete autode puhul, BMW e46 hiilgab oma purunevate vedrudega nt. Pole siis ime,et 75% omanikest laseb M-techi suspensiooni panna, vähemalt pole karta purunemist ja üle kaela käimist.
Madaldusvedruga on ka see oht, et kuna ta on sutsu lühem, siis pikema amordikäigu puhul võib õõtsumisel vedru keerlema hakata ja imetrikke teha. Mõnel autol see lihtsalt on nii.
Niiet ega muud polegi, kui et madaldusvedru ongi arvutatud selliselt, et ta lühema pikkusega selle raskuse ikkagi ära kannataks. Mõni kasutab ka põllumajanduslikku toodangut - vene-aegsed kodanikud kindlasti mäletavad, kuda mossedele ja volgadele neid põllumajanduslikke vedrusid otsiti, kuna need olid tugevad, tegid masina kliirensi paremaks ja kestsid ka omajagu.

Pole siin miskit keerulist aru saada.

Vedrud, mis on arvestatud originaal amortide külge ja peavad andma selle madalduse on ka sellise konstruktriooniga et otstes on spiraal tihedam ja keskkohas hõredam. Ka spiraali läbimõõt on muutuv nagu ka mterjal millest vedru on kokku keeratud. lisaks on ka kasutuses erineva jäikuse/elastsusega terased....
Erinevad valmistajad kasutavad erinevaid tehnoloogiaid lõptulemuse saavutamise jaoks.
Kui enda liikurile hakkasin madaldust aretama, siis alguses oli ka relaka tuuning. Hiljem sai avastatud et sama pikkuse juures(koormamata vedru) on saadaval erinevatest materjali läbimõõtudest valmistatud vedrusid, millede seast sain vajalikud. Lisaks võtsin kasutusele vedru alumise tugitaldriku kinnituskõrguse regulaatori(isearetis) millega saan suva hetkel jäikust muutmata muuta kõrgust. Materjali erinevused olid, kui ei eksi 9.75mm, 10, ja 10.25(saadaolevatel vedrudel).