Mazdaklubi

Ainult BP mootor tahab mõlemat singnaali saada, B6 ja B8 mootorid ajavad vaid ühega meist läbi. Andur ise pesitseb jagajas sees

Pilt oli vahepeal kustutatud, lisan selle uuesti: jagajad siis...



Aitäh, uurisin neid jagajaid.Põhimõtteliselt poleks siin enam "jagajat" kui sellist vajagi - piisaks ainult signaalkettast ja anduritest.
Kas sellisel juhul hakkab aju ise süütehetke muutma? Vaakum - ja tentrifugaal süüteregulaatoreid enam vaja ei lähe?

Aretan sisselaske siibri külge ka liuguriga Throttle Position Sensori, (TPSi). See peaks küttesegu täpsemalt reguleerima kui ainult kaks kontaktipaari, mis seal TPSis praegu sees on. Proovime selle mootori võimalikult hästi tööle saada.
Hetkel valmis sisselaske kollektor koos pihustitega, kütusemagistraal on kinnitatud ja ühendatud paagiga, kus on sees Boschi bensiinipump. Ühendada veel tagasivoolu voolik. Varsti saan mootorit proovida, vaja veel kuidagi NE-signaal saada, loodan selle sapika originaal-jagajast saada(tahhomeetrisse minevad jagaja väljundsignaali ristkülikimpulsid on sarnased Mazda mootori induktiivsensori signaalidega). Aga need on väärtusega +12 V ja tuleb konverteerida +5 V väärtusele. Selleks sobib integraallülitus LM317.

Kontaktidega tps on ainult tühikäigu reziimi jaoks.

Ja liuguriga tps on automaatkastiga variandil.
Kogu kütuse MAP on ajusse kirjutatud ja ei käi see liuguriga moto ühti paremini lülitiga tps-ist.
Eraldi poolidega süütamine- ilma jagajata- see on siis kuidas? Süütepool saab originaalis iga silindri süütamiseks impulsi, mille jagab ära jagaja rootor, ehk impulss süütepoolile tuleb iga poole vändapöörde takka või jagaja järgi veerand pöörde takka. Kuidas sa paned 4 pooli ja paarikaupa süütama? Miski kavala elektroonilise junni abil? Kas sul poleks mõtekam aretada/ristata originaal jagaja B6 jagajaga? Saad nii nuka signaali, kui ka kõrgema pingega arvestatud jagaja.

Selge, ei hakka tps-i vahetama siis. Plaan oli ajusse juhtida kaks signaali: G ja NE. Ajust tuleks välja viigud süütemoodulisse, mis jagab süüteimpulsid süütepoolide vahel ära ja süütepoolid annavad need edasi küünaldele. Korraga võib ju säde olla kahes silindris neljasilindrilise mootori puhul, nimetatake ka "raisatud sädemeks". Aga seda kas see aju neid süütemoodulile vajaminevaid signaale ka välja annab, ma veel ei tea. Siis hakkaks aju juhtima ka süütenurka, pöörete tõustes läheks see varajasemaks ja kaoks vajadus tsentrifugaalregulaatori ja vaakumregulaatori järele.

Ülemine signaalikõver on SGT ehk NE signaal(väntvõlli andur).
Alumine signaal on SGC ehk G anduri oma(nukvõlli andur).


Aju signaalid süütepoolidesse:
ülal süütepool küünaldele 2 ja 3.
all süütepool küünaldele 1 ja 4.


Tahhomeetrisse läheb sel juhul mõlema süütepooli signaalide summa:


Aga kas selle ajuga nii teha saab, pole ma kindel. Kas kellelgi oleks pakkuda B6 jagajat? ja kas sellel on optiline andur sees? Kas tulevad mõlemad signaalid, NE ja G?

tomkulibin kirjutas: Õhtul pikemalt...

Selge.

ajusse juhtida kaks signaali: G ja NE. Ajust tuleks välja viigud süütemoodulisse, mis jagab süüteimpulsid süütepoolide vahel

NE ja G signaalid on vaid BP mootoril. B3,6,8(BP SOHC) on vaid ühe signaaliga ja süütenurka juhitakse aju poolt. ehk juhul kui tahad ajust tulevat signaali jagada kahe pooli vahel, pead leiutama elektroonilise vidina, mis sissetuleva signaali jagab väljundis kordamööda kord ühte, kord teise väljundisse(pooli).
Tahhomeetri signaal saadakse jagaja ja aju vehelise juhtme pealt, pole miskit tarvis juurde aretada ega ka pingeid kärpida.
Optilne andur on igas jagajas, vajaminevaid kahte andurit leiad vaid BP DOHC mootori puhul. SOHC mootoritele on see mõtetu vidin, sest aju ei suuda seda liigset signaali vastu võtta, tal pole antud signaali töötlemiseks vajalikku softi sisse ehitatud.
Aju ja süütepooli vahel on veel ka igniteri nimeline junn, ilmselt miski tranns, mis pinget tõstab.

tomkulibin kirjutas:Aju ja süütepooli vahel on veel ka igniteri nimeline junn, ilmselt miski tranns, mis pinget tõstab.

Suur tänu infi eest, ei hakka siis wasted sparki aretama. Mind huvitaski just see, kas aju on võimeline süütenurka muutma. Ja et mainisid igniterit - nüüd ma tean kuhu läheb see üle olev juhe (1G), millega pead murdsin, aitäh sulle! see on jah transs, mis võimendab aju signaali süütepoolile sobivaks impulsiks.

Süütehetke paneb aju paika vastavalt softlie, küttesegu on ka sissekirjutatud ja korrektoriks on tal Lambda, seega see junn tuleb sul kah külge pookida. Ilma selleta läheb (kui ei eksi) SELF MODE`sse ja see pole mitte kokkuhoidlik kütuse suhtes. Õhulugejas on veel ka välisõhu temp andur, (peale mootori jahutusvedeliku temp anduri) mis küll korrigeerib ka väheke segu, aga mitte oluliselt(täiteteguri muutus õhu temperatuurist sõltuva õhutihedusega).

tomkulibin kirjutas:Süütehetke paneb aju paika vastavalt softlie, küttesegu on ka sissekirjutatud ja korrektoriks on tal Lambda, seega see junn tuleb sul kah külge pookida. Ilma selleta läheb (kui ei eksi) SELF MODE`sse ja see pole mitte kokkuhoidlik kütuse suhtes. Õhulugejas on veel ka välisõhu temp andur, (peale mootori jahutusvedeliku temp anduri) mis küll korrigeerib ka väheke segu, aga mitte oluliselt(täiteteguri muutus õhu temperatuurist sõltuva õhutihedusega).

Süütehetke määran stroboga algselt paika. Saan ka sellesama 323 jagaja, mille aju mul on. Leidsin ühe Nisssan Bluebird 2.0 jagaja, aga pole veel sinna sisse vaatanud, millised andurid seal on. Neli juhet läheb pistikusse muidu. Lambda tuleb kindalt külge, selle ma ostan poest päris uue. Olen näinud kuidas auto töötab "self modes", ajab tugevalt musta välja ja ei käi korralikult.
Sissetuleva õhu andur on õhulugejas olemas ja see on ka ühendatud.Leidsin ka puuduolevad pistikud.
Edasi saan ehitada ainult nädalavahetustel - kolisin pärnusse elama, otsin siin autoremondialast tööd ja käin nädalalõppudel maakodus sapikat ehitamas.

Kui ma stroboskoobiga süüdet seadistama hakkan, kas siis tuleb aju vastavasse rezhiimi viia, ühendades teatud kontaktid(TEN terminal) ?
Sellel autol on ikka ju harilik lambdasond, mitte küttega (HEGO) ? Ühe, kolme või nelja juhtmega?

freerider kirjutas:Kui ma stroboskoobiga süüdet seadistama hakkan, kas siis tuleb aju vastavasse rezhiimi viia, ühendades teatud kontaktid(TEN terminal) ?

Jah.

freerider kirjutas:Sellel autol on ikka ju harilik lambdasond, mitte küttega (HEGO) ? Ühe, kolme või nelja juhtmega?

ühe juhtmega.

Tegin joonise endale juhtmete ühendamise lihtsustamiseks ja, et oleks hiljem hea ülevaade, mis juhe kuhu läheb.



Mainin ka ära, et joonis ei ole tehase oma - see muudetud lihtsamaks.

Sain uusi mänguasju juurde sapikale, tänud kasutajale bmw!
Arvasin, et pean vene originaalsüütepooli kasutama ja süütemooduli ise ehitama transistori ja paari lisajupiga aga õnneks abivalmis bmw pani need kaasa mulle, nädalavahetusel läheb katsetusteks siis ja ehitan edasi

tomkulibin kirjutas:Eraldi poolidega süütamine- ilma jagajata- see on siis kuidas? Süütepool saab originaalis iga silindri süütamiseks impulsi, mille jagab ära jagaja rootor, ehk impulss süütepoolile tuleb iga poole vändapöörde takka või jagaja järgi veerand pöörde takka. Kuidas sa paned 4 pooli ja paarikaupa süütama? Miski kavala elektroonilise junni abil?

Mõtlesin vahepeal välja tehnilise lahendse, kuidas saada lahti jagajast(kaanest) kui sellisest.
Nüüd on tarvis mingi auto kahte süütepooli(kahe väljundiga)

Ja kuidas saab aju hakkama kahe pooli impulsside/süütehetke muutmisega? Seni on tal vaid üks sisend (ühe jagaja ringi kohta antakse 4 impulssi)ja ajus muudetav üks väljund.

tomkulibin kirjutas:Ja kuidas saab aju hakkama kahe pooli impulsside/süütehetke muutmisega? Seni on tal vaid üks sisend (ühe jagaja ringi kohta antakse 4 impulssi)ja ajus muudetav üks väljund.

Sellist lahendust, nagu ma välja mõtlesin, tegelikkuses ma internetiavarustest leidnud ei ole. Seega võib see täiesti vabalt järele proovimata olla, kuigi kahtlen natuke selles, isearetajaid on palju, aga nad ei reklaami ennast eriti netis. Süüte keeramises/muutmises ju praktiliselt mitte midagi ei muutu. Unustasin kirja panna, et jagajas on siis kaks signaalketast, mis pöörlevad üheaegselt. Originaalis saab aju jagaja signaalkettalt anduri ja sisendi [2E] kaudu signaalid kätte. Töötleb seda vastavalt oma sparkmapile ja saadab väljundisse [1G] signaalid, mis mõeldud võimendi jaoks ja siis liigub see süütepooli... sealt omakorda jagajasse ja siis süüteküünaldele.
Minu süsteemiga jääb kõik kuni aju [1G] väljundini samaks, lihtsalt jagan/kommuteerin need signaalid kahe süütepooli vahel ära. Kuna mootoris on ülemine surnud seis kahes silindris samal ajahetkel, siis saan panna nende silindrite küünlad korraga süütama(kuigi süüdata on vaja ainult ühes silindris, teises esineb säde "tühjalt"). Mu skeem pole muud, kui digitaalne jagaja(rootori asemel on signaalketas ja 4 silindrilise mootori jagajakaane 4 kontakti asemel optoandurid(valgusdiood+fotodiood). Need dioodid hakkavad lülitama kahte süütemoodulit(läbi väikese elektroonilise transistoritega lüliti), kord antakse aju süüteimpulss ühte süütemoodulisse, kord teise. Nendest jooksevad juhtmed omakorda kahte süütepooli ja kummastki poolist jookseb välja kaks juhet küülaldele.
P.S. võiksin teha ju ka nii, et panen kõik neli fotoandurit eraldi töötama - nelja süütemoodulit ja nelja süütepooli juhtima. Aga pole mõtet ju kui saab ka lihtsamalt.
Loodan, et väga puusse ei pane nüüd oma loogikaga kes vigu leiab, andke teada



* * * parandus: joonisel peab olema 2 transistorit KT315B mitte KT314B. Kirjaviga.

Aga kui sa jätaksid kõik originaali kuni igniteiri sisendini. Selle asemele meisterda signaali jagaja, esimene impulss esimese kanali väljundisse, järgmine impulss teise kanali väljundisse ja nii peaks jäämagi korduma. Antud jagajast saaksid laekuvad signaalid läbi kahe igniteri kumbagisse süütepooli saata, milledel kummalgi on 2 kõrgepinge väljundit küünaldele.

tomkulibin kirjutas:Aga kui sa jätaksid kõik originaali kuni igniteiri sisendini. Selle asemele meisterda signaali jagaja, esimene impulss esimese kanali väljundisse, järgmine impulss teise kanali väljundisse ja nii peaks jäämagi korduma. Antud jagajast saaksid laekuvad signaalid läbi kahe igniteri kumbagisse süütepooli saata, milledel kummalgi on 2 kõrgepinge väljundit küünaldele.

Ja vot nii ma teengi
meisterdan sutsu lihtsama optilise jagaja ka, tegelikult pole nelja optopaari vajagi, saaks lihtsamalt hakkama. Kuid hetkel proovin ikka Mazda jagaja sisu sapika omasse ümber tõsta, jätan jagaja kaane alles esialgu ja loodan asja varsti proovima hakata - talvel tahaks juba sõita selle öko-pilliga paneks tänastest asjatoimetustest pilte ka aga kaamera juhe jäi Pärnusse... :p
Homme kruvin vasakpoolse plokikaane ka maha - peatan tõukurvarda kattetoru õlilekke ja puurin mootori temp. anduri jaoks plokikaande avavuse valmis ja keermestan ära. Keevitan lambda anduri jaoks pesa ka väljalaskesse ära, siis saan lambda ka paika ära panna.

Temp aduriga hakkab veits jama,kuno moto on 6hkjahutusega ja hirmsasti tempid k6iguvad,töötemperatuur on ka midagi muud kui vedelikjahutusega motol.

Siim kirjutas:Temp aduriga hakkab veits jama,kuno moto on 6hkjahutusega ja hirmsasti tempid k6iguvad,töötemperatuur on ka midagi muud kui vedelikjahutusega motol.

Elame näeme, õhkjahutusega mootoril on samuti termostaadid(termoajamitega varustatud klapid), mis nagu vedelikjahutusega mootorilgi, avanevad/sulguvad vastavalt mootori jahutusõhu temperatuurile. Mootori temp. andur pole nii väga tähtis detail sõidu ajal. Tal on oluline osa täita vaid täiesti külma mootoriga - segu korralik rikastamine, pihustid on kauem lahti. Kui mootor soojeneb, suureneb temp. anduri takistus niivõrd, et põhimõtteliselt teda nagu polekski vooluahelasse ühendatud. Seega probleemi ma ei näe, kui moto temp. kõigub 80...110 kraadi vahel.

Pildimaterjali sisselaskekollektori modimisest, piltidel valmis üks pool(kaks pihustit on puudu), mazda kütuselatt tuli vaid pooleks lõigata keskelt ja istus 1:1 >>











Uued O-kummirõngad Würthist, Pärnus Savi tn.

Uurisin kasutuselolevate pihustite kohta (markeering: 195500-2120 DENSO), et need olid kasutusel ka 1,3l daihatsu peal. Seega peaksid sobima ka 1,2l sapikale. Vähendame lihtsalt pihustite lahtiolekuaega. Kütusesurve jääb ikka samaks. Täna päeval tahaks visuaalselt pihusteid kontrollida koos sisselaske kollektoriga, et ega kusagilt ei leki bensiini, kas pihustavad ühtlaselt ja õiges suunas - koonuselise joa, ja sisselaskeklapi peale, nagu peab. Teen pilte ka.
Vaja on hakata disainima plenum chamber-it ja throttle body-t. Ja kõik see peab kenasti kapotialla ära ka mahtuma.

katsetasin täna sapika sisselaskekollektorit, andsin torustikku 6 bari bensiinirõhku peale ja pingestasin kordamööda kõiki nelja pihustit- kõik töötasid kenasti nii nagu vaja. Keevisõmblustes ma lekkeid ei täheldanud, rõhuregulaator funktsioneerib. Täna kell 5 hommikul jätkub ehitamine ja sisselaske installeerimine.