See auto jõudis minuni tänu ühele kommentaarile Facebook-i autogrupis:
Niipea, kui nägin kommentaaris kombinatsiooni 929, võtsin selle autoriga ühendust ja hakkasime auto teemal suhtlema. Auto olevat seisnud sammalduvana õues heki ääres pikemat aega ja ei peetud tõenäoliseks, et see nõnda pea korrastatud saaks. Lubati võtta auto omanikuga ühendust, et uurida, kas on soovi autot müüa ning jaatava vastuse puhul edastada kontakti ka mulle.
Helistasin auto müüjale, leppisime Mazda vaatamise kokku. Käisin sõbraga vist et isegi samal õhtul seda vaatamas. Üldpilt tundus kena, kuna komplektsus oli hea. Muidugi oli ka negatiivseid tähelepanekuid, nagu näiteks mõlgitud tagumine vasak tiib, puruks lastud kardaan, maas vedelev summuti, süütelukku murtud võti ja koonusfiltri-santoru aretis. Hoolimata eelnevast auto siiski meeldis ja vaja teda oli. Kaasa pidavat täishinnaga tulema ka mõningaid varuosi ning alla jääma valuveljed.
Raha valmis, treiler olemas, sai sõbraga auto järgi sõidetud. Vesteldes müüjaga selgus, et auto olla kunagi Pärnust ostetud ja perekonnas teeninud mõnda aega kuni uus sõiduk hangiti ja Mazda pojale loovutati. Poeg olla autot kasutanud kuni kardaanirist laiali lendas ja sest ajast olla ta seisnudki kui ei eksi ligikaudu 6 aastat. Kohapeal sai Maanteeameti iseteeninduses auto omanikuvahetus ka ära kinnitatud ja Tartu tagasi me suundusimegi. Nädala jooksul jõudsid auto uued dokumendid juba postiga koju.
Tartus esmalt sai vahetatud rattad õhkupidavate vastu, milleks osutusid varasemalt ette valmistatud sõbra Atev A-d. Autosse oli aja jooksul pahna kogunenud, mille seas leidus ka mõningaid uusi varuosi. Survepesuriga sai uhutud liistude vahelt hulgaliselt sammalt ja küljekarpidest muda. Enne kõike muidugi proovisin ka autot käivitada. Eeldasin esmalt, et kindlasti on seismisest surnud süütepool või vähemalt kütusepumpki. Tutkit! Mõlemad täiesti toimetasid, ent peagi pärast käivitamist sai avastatud taga pool kütuseleke, mis oli tingitud kütusevoolikutes olevatest pragudest. Õnneks olin '84 929-l ka pumba juures oleva filtri ning voolikud ja klambrid ära vahetanud ja teadsin, mis mind ees ootab.
Esimesel võimalusel sai auto aetud tõstukile, kus sai parema ülevaate põhja all toimuvast. Esmalt vahetasin välja kardaani, kütusefiltri ja -voolikud, mootoriõli, käigukastiõli ja suure osa summutist. Kere põhjaalune on sel tehnoülevaataja silmis kindlasti kehvem, kui '84-l, kuna küljekarpide tagumised otsad ning pagasiruumi küljetaskud ongi otsa saanud. Samas on selle tänasel seisul ka omad plussid - nimelt on parem oma käe järgi keretöid teha varem rikkumata plekkidel. Välja vahetasin ka parempoolse tule tõstemootori. Kui auto juba sisse aetud oli, sai pidurid ja sidur õhutatud, tõenäoliselt on seda tarvis korrata, kuna sidur tundub tahtvat tagurpidist õhutamist saada.
Uus sai paigaldatud hammasrihma komplekt ja temperatuuriandurid. Jahutusvededelikku kahjuks seegi süsteem ei pea, mistõttu sai ajutiselt lekkiv salongiradiaator ringist välja võetud lõdvikute ümberühendamise teel. Tõenäoliseks lekkepõhjuseks on vigane rõngastihend ventiilil, mis asub radiaatori küljes. Väga hea ei näinud ka jahutusradiaator välja, kuna sel on mõningad ribi kinni pitsitatud.
Hoolimata väljalaske korrastamisest oli see endiselt lärmakas, kuna varasemad mehhaanikud on väljalaskekollektori tikkpoltidega kaanes olevate pesade keermed ära rikkunud ja seetõttu tihendamist ei toimunud. Ühtlasi on keegi tuuningspetsialist eemaldanud heitgaaside tagastustorud väljalaskelt ja originaalse õhupuhasti asendanud kanalisatsioonitoru ja koonusfiltriga. Isiklikult kavatsen vahetada tikkpoldid uute vastu, väljalaske ja õhupuhasti originaalse süsteemi vastu, et tagada algne konditsioon mootoriruumis.
Selle teema peakangelaseks on siis '85 929 HB kupee, mis tehniliselt ja lisade poolest identne minu '84 929-ga, kui värvus välja arvata, kuid komplektsuse poolest paremas seisus. Üldiselt on sel enam potentsiaali saada viisakaks originaali lähedaseks autoks.
VIN: JMZHB162200539695