eksole kirjutas:Viimase aasta olen tankinud 98. Muud pole midagi, kui parem minek. Kokku suurt ei hoia, sest peamiselt kulgen linnas.
maaks kirjutas:Ei ole selle 98-ga mingit "paremat minekut" See number näitab deonatsiooni kindlust mitte "kui hea minek on"
Bensiinis teeb tööd aga hoopis soojussisaldus (kütteväärtus) ja see on mõlemal suures piires sama.
maaks kirjutas:eksole kirjutas:Viimase aasta olen tankinud 98. Muud pole midagi, kui parem minek. Kokku suurt ei hoia, sest peamiselt kulgen linnas.
Ei ole selle 98-ga mingit "paremat minekut" See number näitab deonatsiooni kindlust mitte "kui hea minek on"
Bensiinis teeb tööd aga hoopis soojussisaldus (kütteväärtus) ja see on mõlemal suures piires sama.
ndrk kirjutas:maaks kirjutas:eksole kirjutas:Viimase aasta olen tankinud 98. Muud pole midagi, kui parem minek. Kokku suurt ei hoia, sest peamiselt kulgen linnas.
Ei ole selle 98-ga mingit "paremat minekut" See number näitab deonatsiooni kindlust mitte "kui hea minek on"
Bensiinis teeb tööd aga hoopis soojussisaldus (kütteväärtus) ja see on mõlemal suures piires sama.
On küll, sest tihti on 95 kvaliteet selline, et hakkabki detoneerima ja aju keerab süüdet. Sellega seoses on kehvem minek.
Tankides 98-t, saad vähemalt korraliku 95 endale paaki. Pole detonatsiooni ja aju ei pea süüte seadet paigast ära keerama.
IvarR kirjutas:...Küll aga põleb 98 paremini ja tahmab/ummistab vähem mootorit. IvarR
maaks kirjutas:IvarR kirjutas:...Küll aga põleb 98 paremini ja tahmab/ummistab vähem mootorit. IvarR
Sellel väitel ei ole mitte mingisugust alust. Kui 98 põleb samadel tingimustel kui 95 siis tema põlemisaeg on isegi suurem (marginaalselt muidugi).
arvutihdd kirjutas:Offtopic, aga:
See välismaa kütuse jutt on küll otseselt põhjendatav teedega. Enda kaubik sõidab Soome kütusega oluliselt rohkem(võtab sirka 1,5l vähem 100 kilomeetrile) kilomeetreid kui Eestis. Aga kui teed on Soomes ka seitse korda siledamad, sirgemad ja saab ühtlase gaasiga sõita, siis see on kõik arusaadav. Samuti on kiirus 80, 100 või 120 ehk väga ökonoomsed mootorile +10km/h sõites....
eksole kirjutas:arvutihdd kirjutas:Offtopic, aga:
See välismaa kütuse jutt on küll otseselt põhjendatav teedega. Enda kaubik sõidab Soome kütusega oluliselt rohkem(võtab sirka 1,5l vähem 100 kilomeetrile) kilomeetreid kui Eestis. Aga kui teed on Soomes ka seitse korda siledamad, sirgemad ja saab ühtlase gaasiga sõita, siis see on kõik arusaadav. Samuti on kiirus 80, 100 või 120 ehk väga ökonoomsed mootorile +10km/h sõites....
Teedega pole siin miskit tegemist, eriti siledusega. Loomulikult võib mingi mõju olla teekatte abrasiivsusel, kuid abrasiivsem kate pakub ka paremat pidamist. Muide, Eesti ja Soome teekatete tasasusel ei ole sisulist vahet.
kulles kirjutas:Kostab nagu lapiku maa entusiastide koosolekule oleks sattunud.
IvarR kirjutas:Minu väide põhineb reaalsel elul ja üle 50auto mootori juhtaju paigaldamisel/seadistamisel (millest enamus on võistlusautod ja +500hj) ning ma näen reaalset erinevust seadistamisel reaalajas pluss tänapäeval on võimalik ka mootorisse ning põlemiskambrisse sisse vaadata ilma mootorit lahtivõtmatta.
IvarR
arvutihdd kirjutas:eksole kirjutas:arvutihdd kirjutas:Offtopic, aga:
See välismaa kütuse jutt on küll otseselt põhjendatav teedega. Enda kaubik sõidab Soome kütusega oluliselt rohkem(võtab sirka 1,5l vähem 100 kilomeetrile) kilomeetreid kui Eestis. Aga kui teed on Soomes ka seitse korda siledamad, sirgemad ja saab ühtlase gaasiga sõita, siis see on kõik arusaadav. Samuti on kiirus 80, 100 või 120 ehk väga ökonoomsed mootorile +10km/h sõites....
Teedega pole siin miskit tegemist, eriti siledusega. Loomulikult võib mingi mõju olla teekatte abrasiivsusel, kuid abrasiivsem kate pakub ka paremat pidamist. Muide, Eesti ja Soome teekatete tasasusel ei ole sisulist vahet.
Et nagu mida?
Ühel variandil on tee trajektoor nagu joonlauaga tõmmatud, liiklusmärgid on seal kus vaja, kiirus -10km/h pikiroopad puuduvad ja vahemaad on pikemad ning kulged siusliselt kogu trajektoori püsikaga
Teisel juhul teed käänulised, ujud pikiroobastes, sõidad +10km(h kiiremini, vahemaad lühikesed ja kõik teed kulgevad asulatest läbi ning pidurda pidurduse järgi, vahetad käike üles ja alla.
Kui see ei mõjuta kütusekulu, siis mis mõjutab ?
Samuti võib selle teekatte sileduse ära unustada. Eesti kõrvalmaanteed karjuvad rehvide all nii mis kole, uimerdad ühest roopast teise jne. Muide abrasiivsem teekate ei tähenda paremat pidamist. Betoonteed on siledad nagu teab mis, aga testid näitavad paremat tulemust, kontaktpinnas on küsimus. Kuigi sellest aspektist on suht tobe midagi võrrelda.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline